Jälle siis ühe päeva õhtusse saanud, ilma et oleks midagi asjalikku teinud. Hommikune unenägemine ajab mõistuse nii sassi, et ilma kellata ei ole võimalik aru saada, kas on juba aeg üles ajada end või mitte. Seega ärkasin keset päeva ja püüdsin pingsalt mõelda, mis täna plaanis… Ema ei andnud näole (millega ma olen ülimalt rahul) ning naine pole kah veel helistanud, et transporti nõuelda Ülemistelt koju. Või noh, tegelikult on ta mulle paar korda nähvanud, et see pole tema kodu… Ühesõnaga maandusin jälle arvuti taga ja veetsin aega mitte millegi tegemisega. Mudisin MVO koduka uut versiooni, kuni juhe üliruttu kokku jooksis, lugesin L@ssie’t (lassie.wordpress.com) ja püüdsin SimCity’s linna tappa, sest täiesti lootusetu on seal kasvõi hetkekski midagi kasumisse saada. Ahjaa, taibukas nagu ma olen, lükkasin seina kuude kaupa kapis vedelenud reguleeritava lüliti laelambi jaoks… Laelambist pole seejuures muidugi jälgegi, ainult kaks juhet turritab laest…
Ma olen nii tubli, raiskan lihtsalt ühe aasta teise järel ja seejuures mitte niisama, aga iseennast kirudes ja sõimates. Tulutult muidugi, kes siis ikka iseenda etteheited kuulda võtab eks…
PS. heh ma-maa helistas just ja soovis, et ma eKoolis uuriks asja ja hoiaks õeraasu tegemistel silma peal. Sest kõik teevad nii… Aga paroolidest ja asjadest polnud tal aimugi… dumb-useritega on nii närverahustav asja ajada! irw…
Comments are closed.