No süsteemid on täiesti metsas. Veateateid tuleb kolinal, aga diagnostikat ei viitsi teha. Mõttelaiskus. Suits, kohv, küünal, arvuti, TV1000 porno, suits, kohv, vorstileib, kohv, arvuti… Vahepeal ringiratast käimine toas niipalju kui korteri piirid ja mööbel võimaldab, sekka näpuotsaga diivanitel vedelemist ja raamatutest paar rida lugemist. Peatükk SP’st, Sitapeade Jumal…
Ai ai, täna õhtul on maailm jälle sassis, minu maailm, minu deeply corrupted bubble. Rääkisime päeval Ukuga tema pool kohvi juues ja suitsu tehes asjadest, mõtlesin, et peaks jälle veidike tegelema hakkama, oma musta peegli puhtaks nühkima, pimedusse põrnitsema… Kutsuma. Kuigi ma olen väga kindel et mul pole seda julgust et Kutsuda. Ma sureks hirmu kätte ära. Või noh, ei sureks nüüd just, aga ei suudaks seda ka ebamugavust ja külma higi kannatada… Tšakrad on persses ja umbes.
Lugesin krišnade raamatust suvalise koha pealt avades:”… seistes lahinguväljal ei saa vägivallast loobuda, sest see oleks rumaluse filosoofia.” Ma olen väga veendunud, et krišnad on Eesti Vabariigile vastuvõetamatud :D Riik suudab kannatada ainult endaga võrdväärset silmakirjalikkust…
Kui ma õieti mäletan, soovis ema täna fotograafi juures pilti teha, õeraasu ja minuga. Täpselt kümme aastat tagasi, üks päev enne sõjaväkke minekut, oli tal sama soov… Naljakas oleks neid pilte kõrvutada ja eneselt küsida: kuhu on kadunud need 10a.?
Comments are closed.