VOX DEI

—————-
Now playing: My Dying Bride – The Crown Of Sympathy (Remix)
via FoxyTunes

“…Mu vanemad olid kristlased. Korralikud kristlased. Mitte küll paduusklikud, ega igal pühapäeval kirikus käijad, kuid sellegipoolest. Ja nad kasvatasid mind… kombekaks. Viisakaks, hoolivaks, taktitundeliseks. Ja nad tegid seda nii, et isegi teismeliseea mässumeelsuses ei tekkinud mul tunnet neile vastu hakata. Ma olin korralik kristliku kasvatusega noormees, kes püüdis elada oma elu niiöelda kristlikke väärtusi järgides ning hoida ennast eemal igasugusest kurjast ja patust. Ma ei ole kunagi kedagi peksnud, ega tapnud… Ega kunagi vaadanud naisi, kes pole minu.
Kuni mu teele sattus IRG! Võib-olla… võib-olla ei lähe see siiski ehk arvesse, sest virtuaalreaalsus on… virtuaalne? Kuid mis vahet sellel inimmõistuse ja -hinge jaoks on? Ei tee ju mõistus pahatihti vahet reaalsusel ja unel ning käsitleb mõlemat üht moodi. Mõistuse jaoks on nii reaalsus kui uni kui simulatsioon üks. Seega, ma olen langenud. Ma TUNNEN, et ma olen langenud…”

———————
Listening: Anders Manga – Innocence End

Ma suutsin oma Artefakti wiki vastu taevast lasta :( Umbes pooleteise aasta jagu hoolikalt kirja pandud “taustainfot ja definitsioone” oma jutukese jaoks (et see või too peatükk, lause mõne teisega vastuollu ei läheks). Mnjaa… No mis iganes…

Ja Eesti Maruusja blogrolli kaudu sebin omale kohe mõned uued theme‘d.

Vanaks hakkan jääma. Minevikust mõtlen liiga palju ja nostalgitsen. Lapsepõlve võtmes. Vaatan enda last ja mõtlen, et kuidas ta oma olevikku näeb, kuuleb ja muud moodi tajub. Ja mis nendest aistingutest ja emotsioonidest talle meelde jääb ja mälestuseks kujuneb. Ning sealt edasi hakkan paraleele tõmbama iseendaga ja et mis mul lapsepõlvest meeles on… Igasuguseid pisikesi detaile, tähelepandamatuid pealtnäha, kuid Tegelikku Minevikku moodustavaid killukesi… Pisitillukesed tellised, millest on minu Isiksus laotud, nii vildakas kui see psühhoarhitektuuriline konstruktsioon ka on… Sõnaga “arhi-” seoses pean mainima, et üle mitme kuu tuli tahtmine Artefakti kirjutada. Kuna mõtted enam ei vaeva ega leia “lahendit” kinnisideede näol, siis pole olnud ka huvi või “põhjust” miskit kirjanduslikult kreatiivset teha. Kuigi sõna “äpardus” oleks siinkohal ilmselt kohasem kui sõna “looming”. Ja sõna “looming” toob mulle meelde loomingulise inimese Birk Rohelennu, kes olevat endale lõpuks ka SEELIKU ostnud. Mnjah… köh… vaat siis ;) Ja Rohelennuga seoses meenub see ajakiri (Anne&Stiil), kus ta seda kirjutas ja fakt, et seal on uus kolumnist Justin. Ääretult positiivne :D Poisi blogist jääbki mulle alati väheseks… Okei… onu… :P

Uudne programm nimega Eureqa formuleerib toorandmete baasil tellimise peale loodusseaduseid ning on internetis tasuta saadaval.

Kui programm tänavu aprillis esmakordselt tööle hakkas, söödeti sellele teavet topeltpendli kohta ning vaid mõne tunniga tuletas tarkvara saadud andmete alusel Newtoni teise seaduse ja inertsi jäävuse seaduse. Pole välistatud, et muude andmete alusel suudab programm tuletada seaduseid, mis on teadlastel seni kahe silma vahele jäänud, vahendab PhysOrg…

…Üks programmi probleeme on selle kalduvus pakkuda sobivaid võrrandeid, kuid selliste muutujatega, millest ei ole võimalik aru saada. Võrrandid küll töötavad ja pakuvad täpseid ennustusi, ning peavad seega olema tõesed, kuid mitte keegi ei suuda mõista, kuidas need funktsioneerivad…

"…Marcus noogutas, kuid tundis end siiski üsna kindlalt, sest P-tasand oli kõikide programmide jaoks püha ja puutumatu. Fakt oli see, et kui põhiprogrammid peaksid P-tasandit ründama, siis äärmusliku meetodina kustutataks kogu metaversum ja füüsiline juhe tõmmataks seinast. Deus Ex Machina oli tõesti ainus võimalus, kus programmidel oli lubatud käituda niiöelda ootamatult. Samas, Deus-projekt ise oli mõeldud tegema üllatusi. Õppima, arenema, tegema otsuseid… Jäi üle vaid loota, et ta on tõesti võimeline arenema. Õppima alalhoidlikkust, arendama endas ellujäämisinstinkte. Kartma füüsilisi inimesi, kes on enesekaitseks samuti valmis drastilisi ja fataalseid samme ette võtma. Kleerik krimpsutas nina, kui pähe tekkisid spekulatsioonid, mis juhtuks siis, kui Deus ja Dea, kes on esimese kill-switch, ühineksid ja Dea füüsilised android-kehad satuksid Deusi valdusesse. Maailm oli täis IRG programmide jaoks olematu turvalisusega arvutivõrke, kuhu ta oma tehisteadvuse üle saanuks kanda…"

Järgmise kümne aasta jooksul luuakse detailne ja toimiv kunstlik inimaju, rääkis projekti juhtiv teadlane Henry Markram, kes on juba ehitanud roti aju elemente.
Kunstniku aju loomisel kasutavad teadlased IBM-i superarvutit Blue Gene, mille 10 000-st protsessorist igaüks simuleerib ühe neuroni tööd.

…

Õppida liigutama arvutikursorit või robotkätt tühipalja mõtte jõul pole palju raskem kui teha endale selgeks tennisemäng või rattasõit, lubab vastne uurimus aju ja masinate omavahelistest suhetest.

Varasemates uurimustes on arvutiliidestele, mis mõtteid liigutusteks tõlgivad, antud iga päev uued ülesanded – mis on sama hea kui ärgata igal hommikul uue käega, mida tuleb ikka ja jälle uuesti kasutama õppida.

Uues katses õppisid pärdikud arvutikursorit mõtetega liigutama, kasutades ainult üht komplekti juhiseid ja ebatavaliselt väikest hulka ajurakke, mis toimetavad liigutuste sooritamise juhiseid edasi iga päev samal moel.

"Esmakordselt on demonstreeritud, et aju oskab konstrueerida liikumismälu kehatu seadme juhtimiseks moel, mis peegeldab seda, kuidas aju juhib füüsilist keha," ütles uurimust juhtinud Berkeley ülikooli arvuti- ja kognitiivteaduste abiprofessor Jose M. Carmena.

"…Pilved tõmbusid veidi eemale ja lai valgusvihk lajatas vastu templit, pannes selle metallist osad silmipimestavalt särama. See tundus mehe väsinud silmadele liig mis liig, kuid hoolimata oma valikuvõimalustest ei suutnud ta seda kõike ühe sõrmeliigutusega lõpetada. Ta ei saanud hävitada seda, mille ta ise oli loonud. Ta ei saanud maailma oma suva järgi ümber kirjutada, sest see muutnuks sellesama maailma eksistentsi täiesti mõttetuks. Iga päevaga tajus ta üha teravamalt dilemmat, et mida võimsam sa oled, seda kitsamaks muutub rada, mida mööda sa kõnnid. Mida rohkem on sul jõudu, seda väiksemad on su eetilised ja moraalsed võimalused selle kasutamiseks. Mis omakorda viis ta vahetevahel mõttele, et juhul kui Jumal oli olemas, siis oli ta üks täielik sitapea, kes ei teinud absoluutselt mitte midagi, sest oli oma käed niiöelda kuldsete kettidega aheldanud. Intelligentne olend, kel on käes absoluutne võim, on samas absoluutses skaalas võimetu seda võimu kasutama. Ometigi oli kusagil ajukäärude vahel peaaegu vastupandamatu soov kõik need moraalsed ja eetilised reeglid kuradile saata ja olla tõeliselt vaba, luues ja tehes, mis iganes pähe tuleb. Olla kordki elus sada protsenti impulsiivne…"

Dario Floreano and his team at the Laboratory of Intelligent Systems in the Swiss Federal Institute of Technology built a swarm of mobile robots, outfitted with light bulbs and photodetectors.  These were set loose in a zone with illuminated "food" and "poison" zones which charged or depleted their batteries.  Their programming was initially random, so the first generation staggered around the place like bunch of concussed puppies.

At intervals, the robots were shut down and those that had the most charge left in their batteries were chosen as "successful", and their neural programming was combined to produce the next generation of the robots.  These offspring are downloaded into the same mechanical bodies their parents inhabited, forming an closed-circuit Buddhist system which might be an extremely efficient method of maintaining a stable population, but will provide a serious headache for any robot philosophers who might turn up.

Which could happen before long.  Within fifty generations of this electronic evolution, co-operative societies of robots had formed – helping each other to find food and avoid poison.  Even more amazing is the emergence of cheats and martyrs.  Transistorized traitors emerged which wrongly identified poison zone as food, luring their trusting brethren to their doom before scooting off to silently charge in a food zone – presumably while using a mechanical claw to twirl a silicon carving of a handlebar moustache.

You might be upset by this result, scientific proof that those who say "Evil is utterly fundamental to human nature" actually understates the scope of the problem, there were also silicon souls on the side of the angels.  Some robots advanced fearlessly into poison zones, flashing warning lights to keep other robots out of harms way.

At this rate of evolution, how long before we start to see other behaviors?  Maybe polarized priests, warning other robots not to eat any food so that they may receive infinite food after they’re switched off.  Or actorbots, given huge quantities of food because they can pretend to be turned off by poison really well?

Related Galaxy posts:

Robots Rising -Scientists are Worried
DepthX -Thinking Robot to Explore Jupiter’s Moon Europa
‘Curious’ Robots -the Next Big Thing in Interplanetary Exploration
What do Robots Dream Of?
10 Weird & Amazing Robot Facts
‘Curious’ Robots -the Next Big Thing in Interplanetary Exploration

Source:

Evolving robot societies

Inimlapse sarnase kehaga robot CB2 arendab inimestega suheldes aeglaselt oma sotsiaalseid oskusi nagu pisikene laps, kes suhtleb oma emaga.

130-sentimeetrit pikk robot jälgib enda ümber toimuvat ning suudab sellest teha järeldusi. Tegemist on Jaapani intelligentseima robotiga, kes on võimeline õppima samamoodi kui inimlapsed, vahendab Novaator AFP uudist.

• Kaks teadlasterühma valmistasid samaaegselt intelligentsed masinad, mis suudavad iseseisvalt andmeid analüüsides mõelda välja teooriaid ja omandada uusi teadmisi.
• Sellised robo-teadlased saab panna tööle näiteks uute ravimite leidmiseks. Nad suudavad läbi töötada väga palju andmeid ning sobivad seetõttu teadlaste abimeesteks bioloogias, kliimauuringutes ja astronoomias, vahendab Novaator Reutersi uudist.

———————-
Listening: Johnny Cash – Ballad of a Teenage Queen