Praha/Brno: inimesed
2 September 2010“Brr!” ütles Noor Indiaanlane ja sulges vaikselt väljastpoolt Valguse Maailma kuldse ukse. Kell on kolm öösel ja ma olen jätkuvalt üleval, milline nauding. Terve nädal pole suutnud ega saanud end vabalt tunda, kogu aeg mingi konstantne magamatus ja lähituleviku (homse päeva) kohustused mõtteid ruineerimas. Nüüd vedelen, üritan end edutult Ubuntu ja notebook’i vahendajaks sobitada ning puhun lae alla suitsurõngaid. Tämet, väljas on nii külm juba, et aknaid ei kannata lahti hoida ja kõik see toss jääb tuppa ringlema. Puhur on ka kolm tundi sees olnud ja alles nüüd hakkab vaikselt soojaks minema.
“Brr!” ütles Tiu-Tiu ja võdistas õlgu, mõeldes inimestest, kes polnud FashionTV’st kuulnudki. Esimene mulje Prahast oli negatiivne. KÕIK inimesed (st. üle poolte:) jõllitasid meid nagu tulnukaid teispoolsusest. Või midagi. Läksid mööda ja põrnitsesid A. jalgu (varbavaheplätad, jalakett ja punaseks lakitud küüned). Pikalt ja põhjalikult, isegi järgi vaadates. Järgmisel päeval otsustas A. ketsidele üle minna, kuid jõllitamine ei lakanud. Nüüd vaadati kogu pilti, alates jalgadest. Ja mitte vaid teda, vaid meid kõiki. Ei tea, mis neil tsehhidel viga oli/on. Et meil nagu sobisid riideesemed omavahel? Sest neil oli mingil müstilisel põhjusel enamasti vähemalt üks detail täiesti VALE ja ülejäänud komplektiga MITTESOBIV. Nad vist tõesti ei tea, mis on FashionTV :D Peale viiendat päeva ajas see pidev jõllitamine juba ikka täitsa kurjaks ja me ilkusime ja irvitasime nende üle juba üsna valjult (eesti keeles küll). Piisaks täiesti paarist sekundist, et inimese välimus meelde jätta, aga need oinad vahtisid täiesti avalikult sulle pool minutit otsa ja järgi.
Monica ja Dominic’iga (gay-friendly?)baaris istudes ja juttu puhudes selgus ka, et mu seisukoht gootide ja üldse metal inimeste puudumise suhtes tänaval ja ühiskonnas ei olegi laest võetud või pastakast välja imetud. Oh seda üllatust eks. Asi kiskus kergeks konfliktiks juba selle tsehhitariga, sest tundus, et ta on vägagi valmis tsehhide stiilitust kaitsma. Ainult et mul pold mingit huvi kakelda inimesega, keda ma alles teist korda nägin. Ometigi selgus vihje vihje haaval, et mitte meie ei ole pimedad, vaid et riietumisstiil ongi sealmail nii fucked up ja lahedaid inimesi lihtsalt pole. Kuigi mul igati põhjust arvata, et küll nad kusagil ikka peidus on. Kõlas ka selline lause, et inimesed ei taha, et neid nende välimuse põhjal paika pannakse. Hmz. Mis mis? Jälle see lollakas väide, et Olen kes tahan! või Näen välja milline tahan! või Keegi ei pea teadma, kuhu ma kuulun!? Seda siis selles kontekstis kus inimese sisu ei vasta tema välimusele. Mulle meenuvad siinkohal kunagised jobud Tartu karvased, kes igasugu dresside ja punkidega koos täiesti suvalt lava ees ringi kekslesid, hoolimata vähimatki, mis muss lavalt parasjagu tuleb :/
Mnjah. Ma siiski arvan, et asi on pigem tahtes või selle puudumises. Kui ma tahan, et mu sisu ja välimus oleksid teineteisega kooskõlas, siis on see mu tahe ja tekitab positiivseid emotsioone. Miks ma peaks hakkama riietust valima, lähtudes kellestki teisest? Mingil määral annab ju igas olukorras välja näha nii, et endal on hea olla. Et skater ei näeks välja nagu punk ja headbanger nagu diskomimm. Mitte et nad ei võiks nii välja näha, aga stiilipuhtus siiski ruulib, ei ole vaja mingit meelevaldset ja jonnakat kaost ja sigrimigri tekitada eks. See lihtsalt on hale :D Stiilitus ei ole siiski stiil.
Ja oi nad olid enamuses koledad. Tüsenevad, kehakujuga mittesobivaid riideid kandvad. Miks küll peaks ülekaaluline tibi omale madalaid puusateksaseid jalga pressima??? Nii, et persevahe paistab ja sangad ripuvad üle ääre! Ja sellist vaatepilti ikka kohtas, üks selline persevahe tuuritas bussis suisa Dra nina ees vahepeal :] Esimesel päeval oli tunne, et KÕIK on paksud, järgmistel päevadel trehvasime ka “normaalseid”, isegi mõni peenike hakkas silma. Ma suutsin nädala peale kokku lugeda neli tsikki, kes nägid nii välja, et neid vaadata oli nauding. Esteetiline nauding suisa, selles kontekstis, sellel maal. Ning paaril korral selgus, et meie tähelepanu äratanud tegelased ei olnudki kohalikud, vaid välismaalased. Kohalikud peaks burkasid kandma, nagu üks mehe kiiva pilgu all jalutav naine Nicola maja lähedal :)
Ime siis, et ma peale mitut päeva hoolikaid tähelepanekuid tsehhitariga veidi nugadele kippusin minema, kuna ta väitis, et neil on õigus “igavad välja näha”. :D Õigus õiguseks, aga see tunnistas et mu tähelepanekud on siiski tõesed. Dominic kippus ka tibiga kusjuures vaidlema, aga tema teemajuurikaks polnud mitte riided vaid muusika (kontsertid ja klubid täpsemalt). Neid lihtsalt EI OLE. Brno’s vähemalt (see on üks neljast PÄRISlinnast Tsehhis). Ei tundu olevat “õigeid inimesi”, ega “õigeid klubisid”. Erinevalt gootilembesest Itaaliast näiteks… Sest tsehhidel on suva… :/ Ja erandid ei muuda üldist pilti… Brno on ikkagi suhtkoht sigasuur linn ja vana linn. Ja seal oli ÜKS gooti pood :D Ja selle müüjatips ei teadnud ühtegi teist gooti poodi meile öelda :D Lähimaks pakkus ta nelja sõidutunni kaugusel olevat Prahat. Hahahaa.
Teiseks miinuseks inimeste välimuse kõrval (ja ma mõtlen üldist välimust, mitte goth/metal värki) oli keel. Meenutas kergelt imperialistlikku suhtumist, et võõrkeeli pole vaja osata. Poemüüjad tundusid hoolimatud, mõni isegi tige, et teda tüüdatakse. Inimesed tundusid üldse hirmtõsised, kahtlevad, mossis. Ja eestlane pidi olema külm ja tundetu :D Me tundusime ainsad, kes niisama tänaval jalutades “helgemaid emotsioone” praktiseerisid. Muig. Okei, mingid poe-pilusilmad välja arvates, sest nood vadistasid ja seletasid nii, et kõrv suisa puhkas. “Tere” ja “Head aega” käis muidugi ette ja taha, aga seda öeldi kuidagi väga tuimalt ja ilmetult. Vastuolu. Rootsi/Stockholm on selle kõrval mu jaoks lausa tõeline paradiis :) Olga netikohvikus suvatses üks baaridaam suisa ignoranti mängida. Lollakas. Kolm korda küsisin ta’lt õlut, tema ainult kehitab õlgu et ei saa aru. Kui A. talle pivo ütles, siis tal ei jäänud enam küll muud üle kui “mõista”. Pärast selgus (Nicola jutu käigus), et tollel tsikil pole inglise keelega mingeid probleeme ja ta teab küll, mis Beer. tähendab. Sellegipoolest oli tal vaja alustuseks tüütutele välismaalastele end idioodina esitleda. Mitte ei mõista. Ja sarnane lugu oli enamustes kohtades, vaid mõnel korral suudeti meie ingliskeelse jutuga vabalt kaasa tulla, enamasti väljendas müüja nägu vaid suurt küsimärki (või terve trobikond väikeseid küsimärke). Seda isegi Prahas endas. Ja jällegi, oli ka üllatavalt häid kogemusi. Näiteks tehnikapoe meesmüüja, kellelt mp4 pleieri sain ja meie hosteli tsikk, kes oskas, suutis ja tahtis meiega täiesti vabalt rääkida. Clara good girl!
Ja mustad. Brr… Mustad sakivad! Neid oli liiga palju. Ja nad jõllitasid! Mingid tõmmunahalisemad (itaalia?:) tegid grupis pilte ja siis kui möödusime, hakkas üks mulle eriülbelt otsavaatama. Ma siis võtsin kätte ja jõllitasin teda vastu. Siis kui tema poole astusin, siis kui temast poole meetri kaugusel möödusin ja veel paar meetrit takkajärgi :D Ja tema seisis oma kambas ja tundus täiesti hämmingus (a la et läheb löömaks?). hahahaa. A ma lihtsalt muigasin lõpuks ja keerasin talle selja. Aga jah, musti oli palju- musti kui neegreid, musti kui mustlaseid, musti kui kaukaaslasi, musti kui räpaseid (kerjuseid). Kusjuures mustlased tundusid hoiakult agressiivsemad kui neegrid, a la jõllitasid ülbelt ja justkui eeldasid, et sa pilgu maha lööd. Höhö, dream on.
Okei, palju negatiivset (tegelt küll vaid paar kolm võtmesõna), aga oli ka hääd. Toit oli SUPER! Isegi kui me Albertist midagi “suvalist” tahtsime võtta, siis see oli ka nii hea, et viis keele alla. Õlu oli hea, pizza oli hea, praed ja pannkoogid ka. Nämm, täiega! Vb see ongi põhjus, miks paljud “vormist väljas” on, et ei suuda nii heale söögipoolisele ei öelda. Ma ka muudkui õgiks :D Ja kõige odavam õlu maksab veidi üle kolme krooni? WTF?! Brno loomaaed oli ka super! Suur ja keeruline (arhitektuuriga nähakse vaeva, linn maksab). Ja hosteli teise päeva korter oli super. Esimeses polnud suurt midagi (meenutas Nicola kolme peale üüritud elamist, kus igas toas oli vaid voodi, kapp ja paar tooli), kuid teine oli sigrimigri, seinad igast pilte ja kama täis, telekas, makk, kohvikeetjad, diivanid, lauad jne jne. Chill. Seal võiks talveajal, kui hinnad all, suisa mitu nädalat elada. Majade hoovipoolsed küljed on muidugi omaette ooper :D Tsehhe vist tõepoolest ei huvita, kuidas asjad välja näevad, kõik “tagumine pool” kõduneb ja laguneb… Samas, omamoodi lahe. Istud ülikitsa ja kõrge laguneva hoovi kohal rõdul ja puhud suitsu tähistaeva alla…
offtopic: nägin unes, et magasin haual. Ja veel valel haual, sest A. oli vale koha mulle kätte näidanud. Ja vanaisa hauakivi nägin. See oli suur ja pikali ja meenutas veneaegset ajalehte. Sinna oli graveeritud mingi ajalehe lehekülg artikliga, millel oli vanaisa nooruspõlve foto, pealkirja ei mäleta, aga selle mõte oli a la “Sotsialistliku töö kangelasele!” Irw. Ajuvaba…
Tomb
To dream of seeing tombs, denotes sadness and disappointments in business. Dilapidated tombs omens death or desperate illness. To dream of seeing your own tomb, portends your individual sickness or disappointments. To read the inscription on tombs, foretells unpleasant duties.
—————-
Now playing: Christ Vs Warhol – Cross Of Lorraine (Radio Dark Dimensions: ..::the other dimension of music::..)
via FoxyTunes
