Juht
31 July 2010Kas hea (loe: edukas) juht peab oskama valetada, tõde painutada ja suutma olla kahepalgeline (rääkima samast asjast kahele erinevale inimesele kaht erinevat juttu)? Kuidas sobiks see väide kokku satanismiga? Minul oli Musta Veenuse Ordu juhatuses igatahes teatavatel hetkedel teatavaid probleeme seoses asjade välja ütlemisega. Mis tekitas muidugi sisemisi pingeid ja rahulolematust nii olukorraga kui iseenda reaktsioonidega antud olukorrale. Muidugi on tõde tore välja öelda, aga kui see väljaütlemine läheb kellegi või millegi muu, võib-olla koguni millegi dogmaatilisega, vastuollu, siis… Ja nii ma siis vaikisin, sest ei suutnud iseenda sõna süüa, ega samas ka probleemseid kohti “avalikkusele puremiseks” lagedale kiskuda. Tööalaselt on mulle näiteks otse öeldud, et ma olen “pehme juht”, alatooniga, et see ei ole juhi kohta hea omadus (alatooniga, Hea Juht peab olema võimeline “ajuvabaduseks”, tõe painutamiseks vastavalt olukorrale?). No mis parata, üle iseenda varju juba ei hüppa.
Kas Satanist (suure tähega, ilmselgelt Juht:) võib tõde painutada? Kas ta võib välja öelda soovunelmaid ja seda vormis, millega defineeritakse pigem otsest Tõde? Kas ta võib kasutada lausevormi “me oleme nii- ja niisugused”, kui kogu see olemine on pigem “meediumite tõde”, mitte aga vahetu isiklik kogemus? Tõstes teema Eesti konteksti- sataniste on siin peaaegu et mikroskoopilises koguses. Kui palju isiklikku vahetut kogemust sa nende pealt suudad kokku kraapida? Võib-olla dekaadide jooksul midagi koguneb, aga see on siiski juba pool elu, vähemalt. Kas meie satanistidest ÜLDSE saab keegi kasutada vormi “Me (satanistid) oleme…!” (hüüumärk). MVO osas on muidugi lihtsam, sest ordus saab nii öelda, kuivõrd sel juhul on see “meie” väga selgelt piiritletud ja kontrollitud grupp. Kuid see on siiski VÄIKE grupp ja kasutada seda millegi suurema (satanism tervikuna) defineerimiseks on kahtlane, pehmelt öeldes. Ma ei tea Eestis inimesi, kes on end satanistiks pidanud ütleme 30-40 aastat. Nende sõna ma antud kontekstis usaldaks, vähemalt teataval määral, sest kahtlema peab ju kõiges, ka kõige pühamas.
Orduga seoses, esimest korda 9 aasta jooksul ei lähe ma MVO suvepäevadele. Sest ei taha. Sest soovin põhimõtte pärast eemal olla. Ja ega see väga raske olegi, sest ajudele keegi ei käi. Ja kui üritaks, saadaksin muidugi “sügavalt pimedasse kohta“, kuivõrd mulle juba väga meeldib olukord, kus mitte kellelgi pole igapäevatasandil õigus minult midagi nõuda (v.a. mu pere muidugi). Püüame oma lähimat sfääri “puhtana” hoida ja aktiivsusastet veelgi vähendada. Samas, kui keegi küsib arvamust, siis seda ta peab saama, no problem :). Kuid võib ette öelda, et küsimise nüanss jätab “ukse taha” nii mõnegi, mõni lihtsalt ei suuda end nii kaugele saada, et mul’t midagi ISE küsida. Alandav? Ebamugav? Irw. Siinkohal tekkis juba väike tähelepanek et … infovoo hangumine… Kui ütled ühele juhatuse liikmele midagi “ametlikku”, peaks see võrduma tervele juhatusele ütlemisega. Ometigi nii see ei ole. Päevake hiljem tuli teine sama küsimusega. Mispeale ma vastasin ja siis saime natuke “amatööride üle muheleda”. Rookies. Sisesuhteid lahkama ei hakka, kuid personaalse poole pealt ütleks, et “opositsioonist” võimule saada on vahel palju stressitekitavam, kui võimult “potentsiaalsesse opositsiooni” jalutada. Kõik oleneb inimesest muidugi :D
ps. ACE Hostel… Üks öö nädala alguses, üks lõpus, vahepeal kuskil Brno’s pesa sebima…
—————-
Now playing: Burzum – Seven Harmonies of the Unknown Truth
via FoxyTunes