VOX DEI

Röövisin igavusest EE idee inimestelt küsida, mis lugu milleks sobib ja millega seostub ja… Ja küsisin seda iseendalt, hellitades keeleotsaga õrnalt mõtet, et “mis siis kui ma ka kuulus ja rikas oleks ja minult EE sedamoodi küsiks” :D Abiks ikka LastFM statistika :)

Mis lugu…

…on parim hommikune ärataja?

Jace Everett – “Bad Things” (see on see True Blood teemalugu)

…on parim, mille sa oled just avastanud?

ULA – Mechanical Ballet Dancer (überhea, subjektiivselt muidugi:)

…meenutab sulle su esimest kontserdil käiku?

Manowar – “Fighting the World” (mingi Piraadi nimelise klubi kõrvalangaaris, kus päris mitu rahvast, kaasa arvatud mu onu, karjusid Manowar’i asemel kogu aeg Samovar)

…on parim peolugu?

Suicide Commando – “Die, Motherfucker, Die!” (või suva industrial-techno-goth tümm, mis hakkab su liigutusi kontrollima)

…mis toob pisara palgele?

Elend – “Les Tenebres Du Dehors” (anna ainult SUURI kõlle ja pimedust ja küünlaleeki, et meeleolu luua!)

…muutis sinu arusaamu muusikast?

Warlock – “Sign of Satan” (tegelt suvaline lugu 90a. plaadilt)

…on parim, mida kõik võiksid kuulata?

Lou Rhodes – “They Say” (noh korra kannatab ehk igaüks kõrva peale panna)

…on parim, mis kellelegi teisele ei meeldi?

Terminaator – “Torm” ;)

…on parim, mis sobiks su matustele?

3:33 (tüüp tuli lavale viiuliga (vist?) ja seisis kõik see aeg vaikuses. Loo nimi (mis oli ka “muusikapala” pikkuseks) võis küll midagi muud olla…

…on see, mida vihkad?

Top One of European Hit Radio Top40 (whatever it is at the moment)

Ma olen üllatavalt “ebainimlik”, külm… Ei tea, kas see on tänapäevase ühiskonna üks kõrvalmõju (süüdi ikka meedia ja arvutimängud ja muu siuge eks?) või siis… Igatahes, inimeste surm ei loksuta (avastasin järjekordselt selle tõe, vaadates telekast uudiseid katastroofidest). Isegi kui tegu on kümnete, sadade ja tuhandetega, siis minu esmane mõte on: “Meid on pea 7 biljonit! Meid on LIIGA PALJU!!!” ja kõik ülejäänud mõtted on sellest lähtuvad. Viimase aja populaarne teema on maavärinad ja mida mina teen, ma lausa naudin seda, kuidas Maa inimesi sakutab (ohvritega muidugi, muidu poleks asjal “mõtet”). Ja ikka on vähe, paluks rohkem ja suuremaid värinaid. Samas, “killuke” inimest minus ikkagi on, ma ei suuda eriti hästi laste valu taluda… Mõni “tark” inimene tuleks nüüd lagedale vastutorkega, a la “Aga kujuta ette kui SIIN väriseks ja SIIN sureks… ja SINULE OLULISED inimesed…” Nagu ma ei mõtleks sellest, see oleks nii pointless, kui inimene ei suudaks teiste kogemusi arvesse võtta ja mujal juhtunut enda eluga siduda… Progress on palju kiirem, kui sa suudad kaugemale näha iseenda ninaotsast ja arvestad ka ämbritega, mida teised inimesed on teinud eks (eesmärgiga neid ämbreid ise vältida)?

ps. Kaitseliit hakkab piiri valvama, ajutiselt? Ooo.

Just, hälvik. Ma olen nüüd Viltune Mees Kaks (esimeseks on see Misiganes Ta Nimi Nüüd Oligi-Minister). Jõudsin tööl umbes tund aega olla kui tuli siuge korralik aevastamise isu peale. Ja nagu ära suutsin turtsuda oligi kaelaga kaputt :/ 11h töödata nii, nagu oleksin nähtamatu kaelatoe tugevas haardes. Täiega nõme lugu ja kogemustega inimesed teadsid rääkida, et selline kõverik (kergelt paremale kiivas) olen ma nüüd paar päeva vähemalt. Pluss veel kerge nohu. A. saab rahul olla- LÕPUKS on mees ka natuke haige. :D Vähemalt ei ole mingit tahtmist välja minna, et suitsu osta või midagi. Ongi tervisele kasulikum. Pealegi võin ma jälle lumme kinni jääda, nagu eile, kui kolm rattakest istusid lumesupis aukudes ja kolmas oli praktiliselt õhus. Naabermaja hää bemmimees oma tsikiga aitasid hädast välja. Ma oleks jäänudki sinna, kui too ise poleks abi pakkunud, sest ma lihtsalt ei oska eriti hästi abi paluda. Vähemalt esimese viie minuti jooksul küll mitte.

Ok, Hälvik luristab nüüd kohvi edasi ja loodab, et tõstukiga lumerookijad ootamatult akna taha ei ilmu… Edu teile talve tapmisel. Langevad sulalumest tekkinud tilgad on täna kuidagi eriti vihased aknalauapleki peale… Hulluks ajab, aga mitte midagi pole teha ka.

—————-
Now playing: Alizée – Mademoiselle Juliette – Deefine One Remix
via FoxyTunes

Piir geeniuse ja hullu vahel olevat imeõhuke…

Piir kõrgendatud ja enesekindla meeleolu ning täieliku psühholoogilise kaose vahel on samasugune… Karm, kui intervallid tõmbuvad koomale, kuudelt ja nädalatelt päevadele… Üles ja alla tagasi…

Seisad kassasabas. Lased pilgul ringi käia, salvestad kõik, mis ette jääb. Turvamehe, eesolija korvi sisu, mööda jalutaja riietuse, suvalise jutukatke… Ja siis märkad kedagi kõrval kaasa sabas. Tüdrukut, ei, pigem naist. Teie pilgud kohtuvad. Hetkeks, ülilühikeseks momendiks. Nii kauaks kuni võtab aega võpatus. Mõlemad vaatate jälle mujale, salvestamata äsja juhtunut. Kuni mõni sekund hiljem, jälle… üks pilk otse teise. Jälle hüppavad pilgud eemale, kuid seekord teatava ärevusega. Kes piidleb silmanurgast teist pealaest jalatallani, salvestades iga riidedetaili ja tooni ja juuksekarva, kes ei suuda õiget “asendit” leida, sest tunneb end kellegi silmade poolt kombatavat. Kolmas kord vaadatakse teineteist natuke pikemalt, õhku tekib teatav värelus… tõmme… Tõmme, mis on loomulik, aga mida ei tohiks olla. Instinktid. SEE ON KOHUTAV :/ See lööb kõik sisemuses sassi, ehkki keegi pole nagu midagi teinud, there’s no action to react for. Ja see “põhjuseta” segadus hingesügavuses, mis kestab veel mõnda aega… see on häiriv! Lits mees oleks palju kergem olla. Oleks…

—————-
Now playing: Blutengel – No Eternity
via FoxyTunes

It’s kinda funny and sad: I’m a bitch of the thing I always talk I care not about… the society, the opinion of others… If I care about someone, I care about his/her every move, and it’s foolish! And I mimic! Frakin’ monkey I am! :)

—————-
Now playing: Royksopp – What Else Is There?
via FoxyTunes

Mnjaa… See vinge talv hakkab vist otsa saama. Juba eile tekkis selline tunne, et nüüd on siis selleks korraks kõik. Ilmselt olid selle hetkelise emotsiooni või kevade-äratundmise põhjuseks päikesevalgus, mis vastasmaja seina soojendas või linnulaul, mida siin maantee lähedusest hoolimata igal kevadel kuuleb. Ja auto küljest leidsin ilmatuma hunniku pisikesi jääpurikaid. Seega, kuskil on miski juba sulanud. Idee järgi peakski auto puhtaks küürima kõigest sellest kakast, esiteks selleks, et Amservi poisid saaksid “visuaalselt talutava” ülevaate “haavadest” ja teiseks, et nad hiljem söendaks ikka kätt külge ka panna, kui “asjaks” läheb. Praegu olen ma nagu lume- ja sopakoll. Auto on st. Sest ma olen ainuke, kes siin maja ees läbi terve talve on lumehangedega maadelnud ja omale pesasid sisse ramminud, sellal kui teised jätavad meeleheites autosid nii kuidas juhtub, anudes jumalat (sic?!), et keegi peeglit karistuseks tagurpidi ei keeraks.

ps. see mõjub peaaegu hirmuäratavalt, kui KÕIK su mikroskoopilised mõttelised soovid või tahtmised kuidagi realiseeruvad. See on nii pagana veider, kuidas sulle visatakse ette olukord, mis tundub juba nii paigas kui paigas olevat, ja siis, peale seda kui sa oled iseendale tunnistanud, et see värk ei meeldi sulle teps mitte, tuleb kui välk selgest taevast mingisugune olukorra muutus. Ükskõik, kui juhuste või kellegi paraleelplaanide poolt selgitatav see uus suund ka poleks, fakt jääb faktiks, kõik need vähesed asjad (umbes üks tahtmine nädalas, kui sedagi), on realiseerunud. Mu elu on jätkuvalt lill, ilma et ma peaks ise vaeva nägema. Ja kui aus olla, siis nii see peabki olema, inimene ei ole siia ilma selleks loodud, et ta kedagi/midagi orjaks või millegi nimel nahast välja poeks! KÕIK peab ise kätte tulema, vb mõningase tegevuse tulemusel, kuid kindlasti mitte vaeva nägemise produktina! See arusaam või veendumus tekkis mul muuseas peale seda, kui enamus mu loetavaid raamatuid kirjutasid mingist müstilisest Tasakaalust (Threefold Law ntx?), et kui teed halba, siis tuleb see halb sulle tagasi. Ja et kui alguses kannatad, küll siis hiljem saad ka pai. Vms. Olge normaalsed, kõlab nagu kristlus: kannatage terve see elu, et peale surma oleks paradiis! Urr! kakoi paradiz? Me ei saa kindlaks toetamiseks oma jalalaba asetada kellegi lubadusele! Igatahes: mõelge orjadest. Sündisid orjana, elasid orjana, surid orjana. Ja ei saanud nad mingit õnne või miskit. Seega, juhul KUI ÜLDSE mingi tasakaal kuskil on, siis iga igavese orja kohta peab olema kuskil keegi, kes kunagi midagi/kedagi ei orja ja on nii kuradima vaba, et… Ja miks ei võiks MINA olla üks sellistest “kahtlastest kujudest”, kes “tasakaalustab” mingit teises ilma otsas olevat õnnetuse hunnikut? ;) Võin, vabalt võin… Ja süümepiinasid ka ei ole, seega ei liitu ka ei Greenpeace’i ega Amnesty Internationaliga :D

Brr… magama… jalad surisevad ega taha kanda enam… öötöö hakkab kergelt ajudele juba… vaataks Cowboy Bepop’i aga mõistus on kergelt süldistunud olekus, seegaj ääb ära. (Multi-)Filmivaatamine on hetkel ilmselgelt liiga intelligentne ja haardeulatusest väljaspool asuv tegevus… :D ZzzzZzZzZzzzzzz………

Kehakeemia (emotsioonid) panevad üles alla. Polnud veel voodist väljagi saanud, kui mingid maseka ja tigeduse hood kordamööda üle sõitsid. Mnjaa. Feels like female ;) Aga õnneks sain kätte oma vana king-feelingu nö. Ehk siis arusaamise/seisukoha, et MINA EI PEA MURETSEMA, MINU ASI EI OLE TÕMMEDLA OMA JAMADE PÄRAST – MINA MAKSAN, SEEGA LIIGUTAMA PEAVAD ENNAST TEISED (kindlustuse tibid/mehed, esinduse töökoja tunkedes onud). Mina ainult nokin nina ja ootan, millal Elu tehtud vigasid ja probleeme silub. Ja närvid ei põle läbi. Punkt.

Mnjaa, aga nüüd Prison Break neljanda hooaja juurde… :)

Tõmbab kokku küll. Mõõdud on igatahes paremad :D Aga sellegipoolest oleks vaja miskit, mida saab jõuga kokku tõmmata, midagi, mille hammas hakkaks ka ribidele peale! Kuigi hingamisega läheb siis raskeks :D

Uff, kuidas see Caprica närvidele käib. Maailm, mis ei ole siin-ja-praegu, aga näeb suures osas välja, nagu siin-ja-praegu (v.a. lennuaparaadid ja robootika). Aga vaatan, hambad ristis vaatan, sest ma pean kursis olema asjadega, mis toimuvad syfy maastikul…

———————-
Listening: Blonde Redhead – Dr. Strangeluv

Öelge, miks ilul on omadus aju kokku jooksutada? Ja mul on kuri kahtlus, et see pole üksnes minu tähelepanek, vaid midagi sellist arvavad ka meie väga austatud teadlased, kes seda teemat uurinud. (Mulle meenub mingi juhtum seoses Fatimaga, kus räägiti inglite ilust ja selle omadusest inimesi minestama panna, miks küll?) Sattusin üle pika aja Haraka blogi lugema ja kruisisin veidi tema riputatud muusikas ringi. Ja hakkasin jälle liiga “emotsioonidega võtma”. Et vahet pole, kas tegu on iluga silmade või kõrvade jaoks, inimmõistus (kui ta on piisavalt komplitseeritud ja empaatiline) kipub sellele “ülevoolavalt” reageerima, ei saa seejärel selle emotulvaga hakkama ja jookseb suuremal või vähemal määral kokku. Vahel ma lausa vihkan, et maailmas on inimesi, kes on lihtsalt nii geniaalsed või nii ilusad, et… Siis tavaliselt enesekaitseks jätan kõik käsil oleva pooleli ja lähen tiksun kuskil, teen mingeid ülimalt igapäevaseid asju, et mu mõistus jälle “rööpasse läheks”. Igatahes, see on kuradima imelik, ühtaegu lausa kiusatuslikult ligitõmbav ja samas hirmunult eemale tõmbuma panev… Nagu see, kui inimene ühel hetkel iga oma keharakuga tajub, et on midagi kõrgemat, ülevamat, olulisemat kui tema enda rutiinne elunatuke sotsiaalse nelja seina vahel…

OT: mikromina nuttis mis hirmus, et hümn ei jää pähe, aga ikka tõi viie koju. Ülikõva, oleks ma ka omal ajal koolile nii palju tähelepanu pööranud :) Ma tegelesin hümniga esimest ja viimast korda põhjalikult piirivalves… ja nüüd on jälle totaalselt meelest läinud, isegi viis ei ei koida praegu niisama lambist…

————————-
Listening: Nana Mizuki – Discotheque (Radio Anime Nexus: La #1 de toda Latinoamerica, Y NADA MAS!!! - www.AnimeNexus.net)