VOX DEI

No kas pole inimesed ühed kummalised olevused? Kui kaugele peab detailide teadmisega minema, et nad ei käituks mingis olukorras ootamatult? Kui teada Kõige Alguse (Suur Pauk?) detaile, kas see tähendab siis, et teada on ka kõik, mis Tuli Pärast?

Cowboy Bepop‘iga poole peal… ja see on ainuke stabiliseeriv element siin öös… muidu kasvaks ärevushäired nii suureks, et ainuke pääsetee oleks ruttu-ruttu “kaissu ja magama”… Ahjaa, Supernatural on ju ka olemas jälle, mõneks ajaks vähemalt… Kui nunnu…

ps. A. leidis eBayst midagi numbrile 11 (UK) ja näitas muidugi kohe mulle… Mnjaa…

—————-
Now playing: Jamyang – Teesha
via FoxyTunes

Ma olen üllatavalt “ebainimlik”, külm… Ei tea, kas see on tänapäevase ühiskonna üks kõrvalmõju (süüdi ikka meedia ja arvutimängud ja muu siuge eks?) või siis… Igatahes, inimeste surm ei loksuta (avastasin järjekordselt selle tõe, vaadates telekast uudiseid katastroofidest). Isegi kui tegu on kümnete, sadade ja tuhandetega, siis minu esmane mõte on: “Meid on pea 7 biljonit! Meid on LIIGA PALJU!!!” ja kõik ülejäänud mõtted on sellest lähtuvad. Viimase aja populaarne teema on maavärinad ja mida mina teen, ma lausa naudin seda, kuidas Maa inimesi sakutab (ohvritega muidugi, muidu poleks asjal “mõtet”). Ja ikka on vähe, paluks rohkem ja suuremaid värinaid. Samas, “killuke” inimest minus ikkagi on, ma ei suuda eriti hästi laste valu taluda… Mõni “tark” inimene tuleks nüüd lagedale vastutorkega, a la “Aga kujuta ette kui SIIN väriseks ja SIIN sureks… ja SINULE OLULISED inimesed…” Nagu ma ei mõtleks sellest, see oleks nii pointless, kui inimene ei suudaks teiste kogemusi arvesse võtta ja mujal juhtunut enda eluga siduda… Progress on palju kiirem, kui sa suudad kaugemale näha iseenda ninaotsast ja arvestad ka ämbritega, mida teised inimesed on teinud eks (eesmärgiga neid ämbreid ise vältida)?

ps. Kaitseliit hakkab piiri valvama, ajutiselt? Ooo.

Öö. Tips on kuskil teemapeo stiilis sünnipäeval, kus kõik peavad kandma parukaid ja korsette (hoolimata soost) ning kellaajast hoolimata pole veel tagasi jõudnud. Noh, ei muretse ka ausalt öelda. Mõtlen ainult sellest, et igasugused “pungi-kalduvustega” noorsandid ei mängi kohe parima tahtmise jurues crossdresseri imagot välja. Mitte mingil juhul! Nad on sellise asja jaoks liiga “läbud” ja räpakad.

Kohv, suits… kardulasalat, mis tips tegi päeval… ja film (The Red Velvet)… Viimane võimalus öösel lulli lüüa (loe: üleval olla), siis hakkab tööorjus jälle täie tambiga pihta.

ps. ja Villu Tamme ei tunne ikka tibi ära, ehkki nad on juba kolm korda tutvust teinud. See on kui tsikk pidevalt “üles mimmitud” on parukate ja muude vidinatega…

Kellel on keda kergem kompromiteerida, naisel meest või mehel naist? Just nimelt sel tasandil, et üks on mees ja teine naine, mitte et üks on poliitik ja teine näiteks kõrvalt panev ajakirjanik. Tuues mängu stereotüübid ja kasvõi statistiliselt tõestatud tüüpkäitumised. Kui naine tahab mehele mäkra mängida, teades seejuures millised on iga naise (teiste naiste, selle mehe naise;) tüüpreaktsioonid teatavatele mõjutajatele, siis… Igas naises ja mehes on midagi ühist, mis teeb neist psühholoogiliselt naise ja mehe, seega võib sedapidi spekuleerida küll. Või kui mees tahab naisele mäkra mängida… wait, kas mees on ÜLDSE võimeline selliseks peeneks käitumiseks??? :D Või kas ta vaevuks, arvestades, et isased kipuvad ajsu joonde ajama lähtuvalt sellest, kellel on suurem biitseps :)

Kujutage ette pilti, kus naisele sokutatakse pilt mehest, kes magab alastio voodis, mille äärel on näha midagi, mis meenutab naiste rinnahoidjat. Ja see ei ole nende ühine voodi või nende korter või naise rinnahoidja.

Ja kujutage ette mees, kellele sokutatakse pilt tema naisest, kes magab alasti võõras voodis, võõras korteris ja voodi kõrval maas märkab tähelepanelik silm kondoomi ja diivanilauakesel peaaegu tühje veiniklaase.

Kuidas kumbki reageerib, kes satub paanikass,e kes hüsteeriasse, kes raevu… kes hakkab süüdistama ja KEDA süüdistama…?

;)

ps. mõlemad alasti kehad on teadvusetud, uimastatud, ega oma tegelikult aimugi, et neid lavastatakse milleski süüdi… ja see on lihtsalt selline klishee, et seda ei saa ju pilte vaadates reaalselt arvesse võtta, ei saa ju? Räägitakse, et Saatana suurim võit on see, et teda eitatakse ja läbi selle eituse ta saavutabki võimu :D

—————-
Now playing: Chaostar – The First Meeting
via FoxyTunes

/me mõtiskleb pingsalt laekunud Anttila postilipaka üle. Ilmselt midagi tellitud hetkel, kui A. tähelepanu oli täiega suunatud teisele meessoost isikule, samal ajal kui täpselt sama tähelepanu oma mehe suhtes 100% kinni keerati. Solvumine on üks igati tore nähtus. Nüüd jääb ainult üle nuputada, mida see solvumine põhjustas. Kataloogi “läbisirvimine” veebis võimalikke vihjeid otsides mind igatahes targemaks ei teinud… Eks homme selgu… (täna st.)…

Kell on jälle mingi müstiline sügavmust öö… Erinevalt eilsest kolmest tunnist suutsin täna suisa neli välja pigistada. Hoolimata sellest, et magama minnes olin nii väsinud, et sure ära. Jalad valutasid roppu moodi (lihasvalu vist), selg valutas ja valutab siiamaani (kolm nädalat juba, mõned räägivad midagi neerudest… no ei tea). Õlg võttis kah korraks teema üles, aga see läks õnneks ruttu mööda. Fantastiline enesetunne. Pluss siis magamatus. No ei tea, loogika ütleb, et peaks tagasi voodisse pugema ja üritama veel poolteist tundi tiksuda, aga… Kogemused jälle raiuvad, et sellest poleks vähematki kasu.

ps. Beavis oli kesklinna kolinud. Allikate vältel tundub VIST ikka üksi olevat. 32 ja ikka perekonnata? Njaa. Kui seda emale mainiks, siis ei saaks jälle järgmiseks viieks aastaks lahti arupärimistest, et mida ta teeb, kuidas tal läheb ja miks ma temaga suhelda ei taha. No ei taha ja kõik. See, et ta eeluurimise all oli pool aastat, see on suva. Aga see, et ta on mulle põhimõtteliselt jätkuvalt tuki sees paneb mossitama küll. Ehkki kui asja positiivsest küljest vaadata, siis vb see on isegi hea, vb ma oleks lolluseid teinud ja istuksin nüüd hoopis ise kinni vm. Kuid teadmine, et sul on võimalus ÜKSKÕIK milliseid sitapäid (neid, kes ikka sinu, su sõprade ja pere elu ja tervise kallale kipuvad) ultimatiivsel viisil karistada, tekitab ajukäärude vahel mõnusa rahu tunde küll, see on midagi hoopis muud, kui kogu aeg teraga ringi liikuda :D Ei, ma ei ole mingi kõva mees, aga aeg-ajalt tekib igatsus teatud “vana olukorra ja kunagiste võimaluste” järele…

pps. jätke mind veel “öö ja internetiga kolmekesi”… Ilmselt saan kohe peagi tundma, kas Quelle ja SmartPOSTi koostöö on tõesti nii väärt, kui reklaamitakse…

ppps. Tallinna Sadama D-terminali parklavõimalused on üks gigantlik BS!!!

—————-
Now playing: Sandra Nurmsalu – Rändajad
via FoxyTunes

Ohh jah, kell 3 öösel nägin unes mingeid muumiaid (ja vist Jasonit, kes oli ootamatult jube aktiivseks ja “kontaktivõimeliseks” muutunud) ning ärkasin klõps üles. Eks ta ole, ei mingit und rohkem. Nüüd pole mitte kui midagi teha, ainult üleval tiksuda nagu fomo’gi, kel on “selline öö” juba mitmes. Et siis mõne tunni pärast tööle…
Võiks lugeda AD “Nastja“-t, mille ta paari tunniga loetud sai või kolada rutiinselt hilbusaitidel. a la Fanplusfriend või siis need Stockholmi omad, mida “neiud” siin välja otsisid… :D

ps. oh postiljoni käru koliseb maja ees nagu kellavärk, peaks lippama korraks alla ja vaatama, ega Halensi lipikut ei toodud ;)

————————–
Listening: Linda – Na Kraju

Kopsuvähk tapab niisiis kolme aastaga… oh jah, no mis parata eks. Kui lihtsamad optsioonid pole optsioonid…

/me köhib…

Tundub, et mu naise ja ta ämma vaheline antipaatia on vastastikune. Oh neid naisi, mitte ei mõista antud kontekstis, miks nad “jamavad”. St. ei taha mõista, ei viitsi… Ma rebisin oma ämma antipaatia maha nigu niuhti, läbi enese hirmu ületamise ja ülbelt tema pessa sammumisega. Eelkõige, kuna naine ilkus ja arvas, et ma nagunii ei julge. Nüüd on juba aastaid ja aastaid teada tõsiasi, et hoopis naisel endal on julgusest puudu, et oma ämmaga läbi saada. Vb kardab mingit verbaalselt rünnakut, rünnakut, millele ta ei suudaks vastata. Aga noh, mul ükskõik, torisevad, siis torisevad, pole minu asi, mind see ei tapa, et nemad omavahel läbi ei saa! Ja lapsel on ka ükskõik. Muu polegi oluline.

/me köhib… (ei, see pole seagripp, see on suitsuköha)

Marta ja A. ringichillimine tundus mind ärritavat. Pluss täna kustusin paariks tunniks ära ja nägin unes töökaaslast, Rannot ja Beavist (oli vist). Kõik ruudulistes kildi moodi asjades. Jubedalt ajas närvi :D Et lasevad niimoodi kogu asja mõtte alla :) Läbi populariseerimise. Igatahes ärgates oli aeg naisele tööle järgi minna ja mina otsustasin minut enne välja astumist end “ümber pakendada”. Sest agressiivne ülbe kaklemisvalmidus tuli peale. Sellises olekus mind teiste arvamus suurt ei loksi ja kui too juhtub negatiivne olema, siis läheb asi konfliktseks. Minu algatusel, nagu ikka. Igatahes… oli huvitav… nii tilluke, kui see hetk ka tegelikult oli. Koridor ja autoni jalutamine ja pärast vastupidi. :D

/me köhib veel nõksa.

ps. My Husband Betty on kohal, saab miskit lugeda üle pika aja :D
————————-
Listening: Reliquary – lost in thought

Jube… ma suutsin 10 minuti jooksul süüdata KOLM suitsu, viimane neist kirsikas, mis pole eriti lahja tegelane :( Kellelgi meist on sõltuvus (mida küll teatavasti on võimalik päevadeks lihtsalt alla lasta, kui vaid tuju tuleb). Korkisin oma viimase õlu ka lahti ja nüüd chillin niisama. Tupsu läks just tööle ära, aga Marta jäänused vedelevad diivanil. Olid õhtul ringi tippinud. Väljas. Seelikuga ;) Ei tea, millal ta ärgata kavatseb ja udu tõmbab. Mul ju tuleb ka mingi hetk force majeure väsimus peale ja ma pean ära kustuma to the stand by mode. Seelikust rääkides, found that (for men):

Goth Store UK

——————–
Listening: BlutEngel – Soul Of Ice