VOX DEI

Mis on selle elu fucking mõte? (retoorika)

Jälle siis ühe päeva õhtusse saanud, ilma et oleks midagi asjalikku teinud. Hommikune unenägemine ajab mõistuse nii sassi, et ilma kellata ei ole võimalik aru saada, kas on juba aeg üles ajada end või mitte. Seega ärkasin keset päeva ja püüdsin pingsalt mõelda, mis täna plaanis… Ema ei andnud näole (millega ma olen ülimalt rahul) ning naine pole kah veel helistanud, et transporti nõuelda Ülemistelt koju. Või noh, tegelikult on ta mulle paar korda nähvanud, et see pole tema kodu… Ühesõnaga maandusin jälle arvuti taga ja veetsin aega mitte millegi tegemisega. Mudisin MVO koduka uut versiooni, kuni juhe üliruttu kokku jooksis, lugesin L@ssie’t (lassie.wordpress.com) ja püüdsin SimCity’s linna tappa, sest täiesti lootusetu on seal kasvõi hetkekski midagi kasumisse saada. Ahjaa, taibukas nagu ma olen, lükkasin seina kuude kaupa kapis vedelenud reguleeritava lüliti laelambi jaoks… Laelambist pole seejuures muidugi jälgegi, ainult kaks juhet turritab laest…

Ma olen nii tubli, raiskan lihtsalt ühe aasta teise järel ja seejuures mitte niisama, aga iseennast kirudes ja sõimates. Tulutult muidugi, kes siis ikka iseenda etteheited kuulda võtab eks…

PS. heh ma-maa helistas just ja soovis, et ma eKoolis uuriks asja ja hoiaks õeraasu tegemistel silma peal. Sest kõik teevad nii… Aga paroolidest ja asjadest polnud tal aimugi… dumb-useritega on nii närverahustav asja ajada! irw… 

No süsteemid on täiesti metsas. Veateateid tuleb kolinal, aga diagnostikat ei viitsi teha. Mõttelaiskus. Suits, kohv, küünal, arvuti, TV1000 porno, suits, kohv, vorstileib, kohv, arvuti… Vahepeal ringiratast käimine toas niipalju kui korteri piirid ja mööbel võimaldab, sekka näpuotsaga diivanitel vedelemist ja raamatutest paar rida lugemist. Peatükk SP’st, Sitapeade Jumal…

Ai ai, täna õhtul on maailm jälle sassis, minu maailm, minu deeply corrupted bubble. Rääkisime päeval Ukuga tema pool kohvi juues ja suitsu tehes asjadest, mõtlesin, et peaks jälle veidike tegelema hakkama, oma musta peegli puhtaks nühkima, pimedusse põrnitsema… Kutsuma. Kuigi ma olen väga kindel et mul pole seda julgust et Kutsuda. Ma sureks hirmu kätte ära. Või noh, ei sureks nüüd just, aga ei suudaks seda ka ebamugavust ja külma higi kannatada… Tšakrad on persses ja umbes.

Lugesin krišnade raamatust suvalise koha pealt avades:”… seistes lahinguväljal ei saa vägivallast loobuda, sest see oleks rumaluse filosoofia.” Ma olen väga veendunud, et krišnad on Eesti Vabariigile vastuvõetamatud :D Riik suudab kannatada ainult endaga võrdväärset silmakirjalikkust…

Kui ma õieti mäletan, soovis ema täna fotograafi juures pilti teha, õeraasu ja minuga. Täpselt kümme aastat tagasi, üks päev enne sõjaväkke minekut, oli tal sama soov… Naljakas oleks neid pilte kõrvutada ja eneselt küsida: kuhu on kadunud need 10a.?

Ehk siis ülima mõnuga võib nüüd paaripäevase hilinemisega välja pahvatada, et ILVES RUULIB!!! Veider, ma olen juba mingi umbes kolm aastat mõelnud, et Ilves võiks saada presidendiks… Ja nüüd see siis juhtuski… Samuti olen spekuleerinud, et Kaarel Tarand võiks asuda välisministri kohale ja Eerik Niiles Kross talle nõunikuks… :D Vähemalt oleks Eesti välispoliitiline suund selgepiiriline ja VÄGA vastuvõetav… Toetaks ka mõmmi, ehk Mart Laari, sest tema ajal tegi riik ikka päris kobedaid hüppeid, aga peale tema antisatanistlikke sõnavõtte leian, et ma võin Isamaaliitu toetada, aga personaalselt Laar on nüüd vastuvõetamatu!!!

Käisin paar päeva tagasi Susi hotellis korraldatud juhtimiskoolitusel, kuna ülemused leidsid, et igaüks, kel alluvuses mõni inimene, peab selle läbima. Koos tulevaste brigadiride ja vanade kalade meistritega… Igatahes oli mul pehmelt öeldes igav, uue asja õppimise suhtes. Aga vähemalt sai koolitajatega vaielda ja nende juttu pidevalt omapoolsete näidete ja küsimustega täiendada… Ja kuna ma olin kuulajate poole pealt kõige suurema suuga, siis sain ühelt meesmeistrilt peagi sisina: “Kuradi professor…” Tema ise jahvatas kah küll, aga kõik, mis ta suust tuli oli seotud naistega ja seksistlik, naiste kommenteerimine, vihjed seksile jne. Väga intelligentne… Järgmisel nädalal on esimese mooduli teine osa, aga sinna kahjuks vist ei jõua, sest see on tööajal… arikano.ee hmz… jaana… minust 6kuud noorem…

Ehk siis peale selle, et siin mobiililevi on enam-vähem kogu aeg nagu j… juhatab (ja juhatab ta selle pidevalt otse metsa), on ka muud elektrikollid tegevusse asunud. Ühel päeval vaatas Aive mingi krõbina peale köögi poole ja samal hetkel kukkus laelambi pirni klaasmull maha ja läks plaksuga katki, klaassüdamik jäi soklisse… Omapärane, aga ei midagi muud… ehk… eile helistas, et käis üks kõva pauk lambist ja pool majapidamist pime, üritas korke tagasi sisse panna, käis korkides veel suurem pauk. Egas midagi, ootasin kuni töö ära lõppeb, laekusin koju ja proovisin kah korke sisse lülitada vapralt. Nojah, esimesest korrast mul kauemaks vaprust ei jätkunud, sest kõmakas lõi kõrvad undama ja silme ette täpid. :) Kutsusin siin BREMi umbekeelse suurest vaevast ägiseva elektriku, kellele helistamiseks pidin maja taha minema, sest toas levi polnud. Ise katkusin enamuse köögi juhtmetest seinast välja ja tõstsin arvuti veel voolu all olevasse pistikusse ümber… Tulemus, elektrik tuli kohale, sügas kukalt ja ütles, et ju siis oli kork lahja (näitasin talle õndsa näoga 6 amprist korki, sest kartsin et äkki hakkab räuskama, kui mu jõhkrat 25 amprist näeb:)… “Leidsin” siis tagatoast uue korgi (maha kistud 25A märgiga muidugi) ja panime selle sisse. Ja kõik töötab jälle… jumalast koom… AGA KUS ON UBA?!

Oli varajane hommik, lõin luugi lahti ja kes mulle ülevalt alla vastu vaatas? Uncle Ra. Dmn. Et siis oli pühapäev ja vaja oma äss Haapsallu vedada, sest seal pidavat miskine tsikkel olema, mida üle vaadata ja ehk ka diil teha. Nojah, riided selga, minema ja 45min hiljem Haapsalus põmst. Selline veider tüüp oli see tsiklipoiss, ninaotsani tedretäppe täis… Lubas Ra isegi tsikli selga ja veidike mööda tänavat sõita. Igastahes… diil tehtud ja kui hästi läheb, siis nädala jooksul on poisil POWER jalge vahel :) Ja kui sitasti, siis paneb selle paueriga puusse. Pärast istusime tänu tema proffessionaalsele kretinismile mingisuguses uues kohvitoas ja lasime end teenindada, ise iga detaili tähele pannes ja meelde jättes. Minu jaoks oli cappuccino ok, tema jaoks alla keskmise, minu jaoks oli teenindus ülijama (inimesed venisid hullemini kui teod), tema arust asi nii käiski, et rahvas astuks nö. rongilt maha, ega tormaks koos maailma edasi. Nuh, not for me… mulle ei meeldi, kui teenindus venib nagu tatt ja toorjuustutorti peab 25 min ootama… Vaat nii… ja siis… ja siis olimegi Tallinnas tagasi ja päev õhtal :P

Et siis nägin unes mingit MVO kokkusaamist. Jälle miski Rax’i koht, aga seekord oli seal mingisugune kirik või asi ka. Justkui tagahoov, selline kitsas ja piiratud ala, aga kirik… A mitte see polnud teema. Teemaks oli hoopis see, et ühel hetkel seal (mul olid vist vee pikad juuksed) tõmbasin kusagilt oma pika karva ja mõtlesn, et see on ikka kuradi pikk. Ja keskelt kuidagi kahtlane… Siis tõmbasin uue karva ja seekord ei olnud selle meetrise asjanduse keskosa, mitte sõrme jämedune vaid tunduvalt paksem ja keskosa muutus justkui läbipaistvamaks iga hetkega, ning seal liikus sees midagi… jäk… eriti vastik… lasin kellelgi mingi purgi tuua (vist Atsil) ja toppisime selle asja siis sinna sisse… Ja mida too tegi, ehkki piiratud ala, kus ta enam kasvada ei saanud, hakkas asi (nagu uss, või sisalik või ma ei tea mis) hoopis pooldumise teel paljunema… Viie sekundi jooksul kaks korda ja kõik näod ja silmad eriti tigedalt läbi klaasi meid põrnitsemas… eriti friik… Ja siis ärkasin ma üles… :) Ei viiti unenägude raamatut ka studeerida, sest see ei ütleks mulle mitte midagi kasulikku või uut, mida ma juba niigi ei tunnetaks…

Sünnipäevapede. Et siis peaks Suur Päev olema, või noh, suurem kui tavaliselt. Aga tunnet pole mitte mingisugust. Tegelt ma oleks Suure Päeva ilmselt koguni maha maganud, kui Merlin poleks mõni päev varem küsinud, et mis reede teed, et kas tähistad ka. Mul võttis mõned head sekundid aega, et kohale jõuaks… Ja oi seda imestust. Ma olen ikka nii hale… Igatahes… ma arvan, et ei pea miskit, ehk järgmine aasta, kui suur ja ümmargune kolakas kukub. Siis ronib Raxi juurde ja veab tahtjad MVO’kad kah kohale. Palju torti ja õlut ja süüa ja… Aus värk. A täna ei viitsi küll midagi… Ehk ühe tordi ostan ja kui ukukekud viitsivad, astuvad möödaminnes läbi, joovad tassi kohvi… Muidu ma kogu aeg nende kohvi peal elanud, vahetevahel võiks vice versa ka teha…

Aive läks Arukülla, laekub millalgi lõuna paiku Draga tagasi, seni võib teha teadatuntud “mort kargab mööda tuba ringi, kotid seeliku all välkumas” asja…
AAAppppppiiiii, üleväsimus taob vasaraga ajudesse, aga magama ka ei lähe, päike väljas ja… no kes siis nii ilusa ja toreda päeva saab maha magada? irw

Täitsa lõpp, tänu asta väiksele näpuliigutusele on wordpress püsti… ei tea kas ma üldse välja mängin blogimist :) Salaja on seda ORGi all ju tehtud, aga no see on salaja… Avalikult on hoopis teine tuba, hoia sõnu nagu sitta pilpa peal, sest mõni saab aru niipidi, mõni naapidi…. ja lõpuks on kõigil pohhui ja sina ise põed :|