VOX DEI

Jee… lõpuks jõudis DS9 neljas hooaeg kohale, nii et nüüd saab kaks siisonit järjest

vaadata ja vaikselt hulluda. BitCometi tõmbasin kusjuures maha, sest peale upgrade‘i on sellel esiteks vastikud modifikatsioonid ja teiseks jookseb ta ohtralt kokku. Liiga tihti, et ma omas kannatamatuses seda taluda suudaks… Ra tõi Jalla Jalla DVD, peaks selle kah ära vaatama, aga kuidagi ei viitsi. Olen muutumas rõvedaks sulgklassi ajutegevusega actionifänniks :D

Ja DEUS EX on lahe… eriti kui ilma koodideta mängida… ;)

Üle pika aja nägin nii kaua ja nii jätkuva lineaarsusega und. Ja mitte just liiga head, kuivõrd selles tapeti Dra ära mingil põhjusel, ning pea terve filmi jooksul tegelesin ma süüdlaste down huntimisega. Kaks meest ja kaks naist. Unes on ÄÄRETULT raske kellelegi peksa anda, peaaegu et võimatu, sest igasugune vägivald justkui sumbub mingis udus. Aga kasutades nii rusikaid, kui küünarnukke õnnestus mul vähemalt ühe naise nägu katki teha. Ehmatas vaid see, et ma mõtlesin ja kaalutlesin täies rahus, kuidas sõnastada SMS’i Aivele, et Dra on surnud… See mõtlemine oli kuidagi liiga külm, erinevalt mu tegudest süüdlaste karistamisel.

Rax ja Penta käisid just Lupega siin. Arutasime suhteid ja perspektiive ja ohte ja värke… Selline väike official small talk.

Jeez… Valhalla originaalplaat jõudis kohale ja ehkki esimene kord jampsis, läks peale kustutamist ja uuestiinstallimist siiski käima. Kaks päeva juba ohvri rollis olnud mängu suhtes… Üritasin Dra´d kah nakatada, aga ikka pillas vahepeal, et “Doom” oli parem, ehkki toda ei julgen’d ta kollide pärast ise üldse mängida. Saa siis lastest aru, need mängud on head, mida ise mängida ei julge?! Höh…

Keerasin ühe õlle siise ja loodetavasti mõjub see piisavalt, et joonelt magama jääda, mitte pool ööd lage vahtida ja vaadata, kuidas kuuest magamistunnist saab 5 4 3…

Heh, saab kah lõpuks kaks rida kirjutada, muidu kogu aeg tööga hõivatud ja koju jõudes nii väsin’d, et ei jõua istuda ega astuda. (Kuigi naist näppida viitsib alati, muidugi omal algatusel ainult, mitte vastu tulles.)

Tahtsime Draga mu õraasu juurde minna, aga esiteks selgus, et too käib pidevalt mingites trennides või ringides, mis on soodne ja vajalik sotsiaalse aktsia tõusuks, ja teiseks pidavat tal täid peas olema esimest korda. Mine veel esimesse klassi :D Minu kiilakal peal on need täid muidugi poogen, aga jõmmile võib küll külge hakata ja enne talve kiilaks ajada on kah veidi jama… eks näis…

Kell näitab midagi… kohe saab 9 hommikul. Aga unest pole jälgegi. Väsimus on küll ropp, aga uni kui selline hoiab end eemale. Kas tõesti kahest tassist kohvist kammib nii kaua? Koridoris kolistavad tööle minevad naabrid, akna all on hommikune tipptund, väljas rõvedalt valge… jäk… Mingi hetk peaks end diivanile siiski kerra keerama ja mõned tunnid ära olema… Kuidas see õnnestub, ei oska öelda.

Mängin siis ajaviiteks nagu hull Heroes4′ja ja kirjutan “Artefakt”-i. Isegi poole sõnaga ei avalda, millest seal jutt, sest net on täis värdjaid, kes su idee ära varastavad ja siis peagi selle enda omandina välja käivad. Vähemalt MVO pealt on ikka mõnuga aegade jooksul asju maha vuntsitud… böööö.

Aga ok, hakkame siis GALACTICA kolmandat hooaega vaatama, paari kuu jooksul pea kümme osa tehtud juba…

Mitte midagi pole kirjutada… töötan ja magan kõik ööd ja päevad maha lihtsalt.

ps. venekeelsed ülemused imevad, kirjutad neile kuhugi konkreetsesse kohta oma probleemid ära, aga nemad raisk tulevad ilgelt tähtsa näoga ikka laivis asju üle rääkima. Sest nad raiped ei saa eesti keeles aru ja tahavad et nendega vene keeles räägitaks ja seletust antaks… my ass :)

Inimesed on naljakad. Nad näevad niipalju vaeva, et … Heh, mai teagi kohe… Et siis mu vaenlased poevad suisa nahast välja, et kaikaid kodaratesse visata, aga mida rohkem nad seda üritavad, seda veidramalt eemalolevam tunne mul tekib. Kohati on see naljakas, kohati kurb, kohati ajab marru… aga üldiselt vastavalt pohhuismi süüdistusele: suva! Kelle kahjuks kelle õnneks ei loksuta mind see, mida “rahvas räägib”, kui ma ei taju selles ohtu. Mõnikord ma tajun, hoolin, aga enamasti mitte. Sest inimestel on vaja end tunnetada läbi suhete ja siis nad loovad ise seoseid ja ohte… Ja lõpuks elavadki omaloodud reaalsuses ja on marus, kui nende mull teiste mullidega kohe kuidagi sobituda ei taha… Lollakad ;)

ÕUDSALT laisk olen, aga homme panen talvekummid alla, luban :D

Iga nädala esimene tööpäev, õigemini töö-öö, hakkab juba algama sama siniselt nagu esmaspäevd tavaliselt. Ei kannata silmaotsaski seda ootamist. Tahaks kohe joonelt äraminekuni magada, aga seekord ei saa, sest Dra on siin. Ärkasin siis suure häbitunde ja süümekatega kell kolm üles, aga tema oli telku ete põrandale magama jäänud. Oma väikse teki peale kiskund ja padja pea alla ning magab… Ei hakka üles ka ajama, ehkki kondid pärast valutavad nagunii… See on see teema, kui tööajad ja pere(ärkveloleku-)ajad ei sünkroniseeru omavahel üldse või teevad seda viiel päeval kuu jooksul. Mitte arvestades mingit osa mu puhkepäevadest muidugi. Praegu just selgus, et ka ilma minuta on Draga jama, sest emme ja vanaema/vanaisa tööajad ei sobi omavahel… Ohh jah, aga ilmselt on selline värk üsnagi levinud ja tavaline paljudes perekondades. (Nuhkivad sitapead ja salavaenlased, õppige siin nüüd teiste vigadest ja muredest!)

Ja siis eile veel tulin mingisugusele random mõttele, et midiganes ma arvan ja ütlen kellegi kohta, et sobi see teistele ning nad hakkavad oma rahulolematust kohe väljendama. Ning midaiganes teised minu kohta ütlevad/arvavad, ei sobi see mulle. Täielik vastastikkune suhteprobleem. Igatahes üks on selge, mu lausetes domineerviad suuremal või vähemal määral sõnad minu ja mina, mis ei ole hea. Selles suhtes tuleks midagi ette võtta, ehk teiste sõnadega väölismaailma sitapeade mõjutustele järele anda ning iseenda olemus ilusti alla suruda… :D

Esimeseks pooleks oleks unenägu. Nimelt koosnes suurem osa unenäost kalmistul kondamisest ja imestamisest. Esiteks selle üle, et nimed tundusid olevat kõik eestikeelsed ja teiseks et paljud hauad oma ristide ja plaatidega olid nagu toorikud, mitte surnutega “valmis” platsid. Ntx. hauaplaat, kus oli kirjutatud PEREKOND ja selle all veidi kõrgem ruut, millest oleks pidanud siis valmima kellegi perekonnanimi. Samuti oli seal “rist”, millel oli vaid alumine kaldpulk, aga mitte ülemist/ülemisi. Olin mingite väikeste tibidega, justkui nagu ekskursioonil, avasin mingisuguse hauakambri ukse ja kui seda siis edasi minnes kinni lükkasin otsustasin teadlikult tõde mitte üles tunnistada, kui üks meie kahest juhendajast kukkus ebaisikuliselt “kõigenäppijaid” sõimama. Ja siis oli seal mingi ilmatuma suur jalkaplats surnuka kõrval, kus käis hull mäng ja selle ääres mingi grupp tegelasi, kel oli seljal kiri POLICE. Ja kui üks jalgpallur nendest mööda oma metsa löödud palli järgi tuli, siis hakkasid nad teda t´irvitades tõukama ja nügima, nii et vaene mehike pidi kaarega platsile tagasi jooskma… vaat nii :)

Ja väljas sajab hullult lund, mis paneb mind mõtlema, et kummidega läheb kehvaks… Käisime Draga just jalgsi bensukas veidi kohvi ja kommi ostmas. Jalgsi on ikka parajalt nuss ringi liikuda, eriti kui oled harjunud mingi konkreetse riietusega, mis sobib autosse, aga mitte jalakäijale…

Ei taha tööle minna, kes siis ikka puhkepäevadel ja öösiti töötab? Neeger! Või noh, neegrid ei tööta üldse, eelistavad munni laiaks istuda, nagu reaalsust kajastavad ajaleheartiklid meile räägivad. Aga ma ka ju ei taha (hetkel), järelikult olen ka neeger… Briljantne loogika ;)

Oli koosolek, aga mina magasin sel ajal rõõmsalt, olevat old konstruktiivne ja lahe. Usun, sest polnud inimesi, kes pingeid tekitaks…