VOX DEI

Ehk siis ei pidanud vastu ja kui poiss (töökaaslane/õpilane Maiko) alt ära hüppas varasema töölemineku suhtes, kobistasin EURONICSisse, et omale SAMSUNGI LCD osta. PC jaoks muidugi… Olid raiped juba poe tühjaks ostnud, aga eks 19″ ja 3000kr. lähe ka nagu soe sai. SyncMaster oli vist tolle asja nimi… Igatahes, lännu ta oli ja ma pidin oma perse ummikutest hoolimata hoopis OnOff’i vedama ja tervelt 400kr. rohkem kulutama, sest mis kord ette võetud tuleb lõpuni viia… Nüüd näengi sooniliselt e. ViewSonic misiganes 19″ LCD. Ma söön oma vanaema püksid ära, kui eelmine ekraan oli ka 19″, sest see siin on ikka märgatavalt suurem…

Lisaks veel väikese maiuspalana sai Hitman2 installitud (meenutab veidi DeusEx’i nii et arusaadavalt EIDOSe toode), aga kui see DeusExi kombel pildi tasku pani ühel hetkel, lükkasime hoopis GTA sisse. Kraana (teine töökaaslane) oli selle mulle kenasti plaatidele keevitanud. Ja vastutasuks hakkan ma uuesti tirima SG-1 5-7 hooaegasid ja raiun need samuti plaatidele.

…Valhalla feast oli täna… ei ole erilisi komme veel kuulnudki…

Ja hetkel on Aive Rock-Cafe’s ja kuulab VENNASKONDA, kui nood molkused ikka suvatsesid lõpuks lavale ronida. Pool 12 õhtul nad seda igatahes teinud ei olnud… peakski oma suure paksu perse voodisse vedama, kell kukub kohe kolm…

Olen sigaväsinud. Käed-jalad valutavad, mis hirmus igasugustest haigetest asenditest, mis tuleb sisse võtta, et masinat puhastades igale nurgatagusele ligi pääseda… Üks õhtu veel, siis saab puhata paar päeva…

Ootan ikka oma uut arvutit, vana teeb juba kollihäält, ilmselt mingi vent hakkab kohe-kohe üles ütlema. Nullpuhastus tolmu mõttes ja kolm aastat järjest online olemist hakkab lõpuks mõjuma vist…

nõudmiseni:

Protsessor: Intel Pentium D915 Dual Core, 2.8GHz

Emaplaat: Intel DP965RY, ATX, integreeritud 10/100 võrk, FireWire, 5.1 heli

Kõvaketas: 160GB SATA2, 7200rpm, 8MB cache

Videokaart: PNY Verto GeForce 7300GS 256 MB DDR2, 128bit, TV-OUT, DVI, PCI-Express

DVD-seade: DVD-kirjutaja 16x Dual Layer, LightScribe

Mälu: 1GB (2×512MB Dual Channel) 667MHz DDR2

Korpus: Speeze 7202B, 400W toiteplokk, USB ja audio esipaneelil

Lisad: optiline hiir, klaviatuur

Kobisin mingi hommik magama, sain umbes tund aega ära olla, kui naine tõi mobiili, et sõnum tuli. Noh, lugesin siis läbi (Hansapank), ega saanud enam und silmale. Preemia oli üle kantud… Ja täpselt sellises summas, et magad oli võimatu. Selle asemel ajasin peale väikest vähkremist end üles ja vaatasin Photopoint’ist omale uue arvuti välja. Mingi 10k nii et peaks mõned aastad vastu pidama… ehkki Vista jaoks tuleks mälu juurde osta 1G.

Valhalla jõudis ka kohale, puldiga põlvekõrgune Hummer Drale oli lennukiliikluses kaduma läinud ja kusagil Frankfurdis maandunud (krdi Iiri poolakad!), aga minu Ancient Warrior puss oli ilusti alles http://www.hillgiftware.com/images/large/A635.jpg Tõsisele suurele metsamehele :D Tera nii pikk, et läheks minust läbi vist :D

Aga olgu, kell palju, peab end tööle vedama, viimane tööpäev enne kui Solna laiali lammutatakse, et teise ruumi viia.

…Petra Pesutänava peale ehitati veel seitse korrust… 9 kordne monster… mis tähendab, et peab hakkama kardinaid ees hoidma, sest mingid jõrmid kontrorijõmmid või tibid võivad vabalt sisse piiluda….

… Conani saundträkk on ülikõva, kõvasti kuulamiseks… kammib sassi… ja teeb kurvaks. Krt KÕIK asjad teevad kurvaks, vaata kuhu tahad, tee mida tahad, kuula mida tahad… HAIGE!…

… püüdsin koristada, silma alla jäid mingid Dra joonistused, lehe nurga peale on vist tagurpidi rist joonistatud… aga ei ühtegi pentagrammi…

… muusikaga on üldiselt kõige kergem ära minna…

Björk

PJ Harvey

Conan Soundtrack

Black Tape for a Blue Girl

The 69 Eyes …

Läksin kell viis hommikul magama, kohe hakkas mingi softcore film silme ees käima… Polnud vist veel päris magama jäänudki, igatahes kõik pärismaailma helid mõjusid veidi kummastavalt. Mingi autosigna peale olin poole sekundiga voodist väljas akna peal ja teisest toast tulev krabin (mis on siin kohati tüüpiline) pani kuklakarvad kihelema…Twilight zone, une ja teadvusel oleku vahepealne… Imelikud asjad juhtuvad seal… Vahepeal olin veendunud, et keegi on suures toas ja ainuke, mis mind paanikasse ajas, oli see et mul polnud ei nuga ega kirves käeulatuses. Ei mingit hirmu, lihtsalt ehmatus, et ma ei saa ootamatustele kallale karata (sest paljaste kätega ei ole ootamatusest ja vihast palju kasu)… Täna ma seda viga ei tee, võib ju dekoratiivnuga olla, aga liha lõikab samamoodi… KUI tegu oleks lihaga… Kui mitte, siis…

Teen ropult suitsu ja joon kohvi, sisikond on vist täiesti persses, oksendamishooaeg läheneab… Millest selline destruktiivsus… Ma olen veidi sego (tegelikult ilmselt hoopis liiga mõistuse juures)…

Istun tööl ja ootan, et kell kukuks. Kukuks kojuminekut. Vaatasin just DeviantART’is pilte ja hakkasin äkki mõtlema… ja meenutama… ja avastama, et krt maailm on nii hall ja üksluine. Mitte üldse, aga minu oma. Mais ja juunis olid tänu isiklikule väikesele šokile värvid täiesti olemas, inimesed tundusid huvitavad ja minu huvi nende juhtumiste vastu siiras. Kuid nüüd olen vanas rõvedas rasvas tagasi, apaatia ja hoolimatus. Mitte miski ei suuda tungida sügavamale, kõik toimub kusagil pealispinna lähedal. Või ok, valetan, filmide puhul kas vesistan või plaksutan (esimeselt tibilt õpitud väga plikalik käitumisviis!) vaimustunult. A no see on ka kõik, reaalses elus on kõik hall ja tuim… Loen, kuidas inimesed veebis kirjutavad ja ei suuda ära imestada, kuidas nad suudavad mingist tühisest aktist või subjektist midagi suurt välja imeda. Võtame näiteks rock’n'roll’i. No mis see minu jaoks on? Mingi mitte just huvipakkuv muusika ja ehk ka selle genre muusikute juurde kuuluv elustiil. Punkt. Aga paljude jaoks on see vaimustav maailm, fännid, gruupid, alkohol, lõputu reisimine kontserdilt kontserdile, minevik, olevik, tulevik… Kah mul asi, millest vaimustuda ja säravate silmadega rääkida. Või ütled näiteks kellegi nime, mingi poliitiku. Ok ma tean vb mis too teinud või öelnud on, aga ma ei taju seda “kogu raskuses ja tõelisuses”. Kui ma tean inimese kohta asju, siis see ei tähenda automaatselt et mul tekib õlatunne või tunne, et too isik on mulle nii lähedal, et tajun teda kogu kehaga. Aga mõned tajuvad asju nii… ja on vaimustuses. Värvid. Ja minupoolne värvitus. Hallskaalad.

Töökaaslane avastas rate.ee mitte otseselt aga kasutamise mõttes. Enne olin ta limpa.ru peale suunanud, nüüd kasutab rate.ee’d samuti. Ja mida teeb? Istub siin päevade kaupa ja paneb viisi. Minu jaoks on see keskkond, kus EELKÕIGE hinnatakse ja seejärel alles suheldakse teistega. Aga enamuse jaoks on hindamine … mittemidagi. Võimalus lapsikut raevu üles näidata, kui keegi juhtub sita pildi eest keskmisest madalama hinde panema. Mis mõte on üldse algsel hindamissüsteemil, kui kasutajad suudavad taluda vaid maksimumpunkte? Mis kuradi mõte on skaala teisel otsal? Iluasi… või poliitiline korrektsus? Maailm täis valet ja võltse arusaamu… Eriti tobe on ette kujutada algklasside lapsi, kes avastavad, et keegi on neile kahe pannud rate’s ja seejärel pool päeva šokis on, nii et lapsevanem orgunnib neile koolipsühholoogi juurde aja. Fucking persses maailm!!!

Ma olen nii ära… Liiga tihti isegi. Mul puudub usaldus… inimeste vastu. Ja iseenda füüsise suhtes. Kohv ja suitsud. Päevast päeva… Ja mu öise elutsükli tõttu ka ööst öösse. Self-destructive… Ei tahaks avalikult välja öelda, millal see umbes/täpselt algas. Võib teatud silmadele valus või liiga huvipakkuv olla…
Ahjaa, see pilt siin… ila tilgub. Uus väike vahend enese peal masohhismi kasutada. Valhalla mainis, et suudaks selle sulas välja osta. Iiri palgad raisk :)

powered by performancing firefox

test

Viimaseks tv seriaaliks, mida konstantselt passin, on siis DEAD ZONE… Ehk miskine värk, mille leidsin tänu Star Trek DS9 viimase hooaja ühte osatäitjat tsikki netist otsides. One season done, four to go… :)

Pagan mu oskused kirjutada (kirjutamisoskused) on täiesti pees, sõnakasutus longab üle künga, ning jutt ei jookse kohe kuidagi. Peab selles suhtes midagi ette võtma. Kõrvavalu mingi päev ütles, et ootaks, millal ma midagi uut kirjutan ning tööl meister luges mu mingit vana  rahulolematuseavaldust ja kostis, et ma ikka töötan vale koha peal, peaksin kirjanikuks hakkama. Njah… esimesele ütlesin, et kõik mu ideed genereeruvad juba niigi kinolinal ja ma lihtsalt ei taha kirjutada asju, mis juba ekraanile on jõudnud, see tunduks tobe (ntx. Matrixi idee, mis minu puhul sisaldas küll teatud maagia elemente (tehnomaagia a la Babylon5?)), teisele poetasin, et ma juba olen, aga ei kirjuta pea viis aastat enam… :D

Zoundry weblog Client test…

Yalla yalla, fuck Nazralla… nagu juudid ütlevad. Ei tegelt tõi Ra millalgi paar DVD’d ja üks neist oli JALLA JALLA nimeline. Selle jätsin omale vaatamiseks, teine e. Che tsiklifilm ei pakkunud jällegi mingit huvi. Absoluutselt ei huvita 20 saj. algust ja keskkohta puudutavad filmid. Huvi areneb alles kusagilt 80ndatest alates. Igatahes otsustasin selle Jalla Jalla ära vaadata, kusjuures pidevalt meenus prantslaste tehtud La Haine. Viimases oli tegu üsna agressiivse pätikolmikuga mingis Prantsuse linnas. Juut, neeger ja araablane. Jalla Jalla oli La Haine Rootsi variant ja palju lahjem, kui neid üldse võrrelda saab. Valge, araablane ja neeger.Viimane neist kurt ja passiivse osatäitjana. Igatahes… järjekordselt veendusin et minu viha islami kultuuri paindumatuse vastu on täielik ja tõeline ning mõningad probleemid voodi tasandil võivad kõrvaltvaatajale päris naljakad tunduda. Samas nii arusaadavad, kui ise oled samas või sarnases situatsioonis olnud. Ra jaoks näiteks oli aseksuaalsuse point täitsa imelik vaadata, mina jällegi mõistsin tegelast täiesti. No kui ikka tunnete tasandil läheb persse, ega siis voodiski asja saa, püüa igasuguseid situatsioone läbi mängida või mitte… Mida pole, on seksuaalne erutus… ok… kell on kaheksa hommikul, väljas kallab vihma ja on 10 kraadi sooja… peaks magama minema…