VOX DEI

AKIRA – INTREPID – DEFIANT – YEAGER – PROMETHEUS – STEAMRUNNER

Nägin unes ronge… Olin jänes mingis tühjas tsuh-tsuhhis, mis ei pidanukski inimesi vedama. mingi koer valvas ühte tamburit, aga sain temast mööda. Viimases vagunis ukerdades ja välja piiludes jäin siiski vahele. Mingitele raudteetöölistele, kes selle rongiga koju läksid. Eestlased. Ütlesid et ole-ole siin, et venelased ei luba võõrastel oma rongis sõita. Tõid lauale koguni kaks torti, sest ma olin meganäljane. Ja siis oli seal wifi või miskit, ning mina kukkusin kohe jutukas kuulutama, et olen Tartu-Tallinna rongis :D Sõnaga Tartu aga kammis ära ilmselt ,järgmine pilt oli see, kuidas olin juba kodus või vähemalt rongist väljas ja Aive jälle rääkis, kuidas ta tüüpdega chillinud oli. Lause peale “ja siis me seksisime külmutuskapis” tõukasin ma ta endast vastikustundega eemale ja lendasin igatahes hetkega unest välja ja olin ärkvel. Njaaaa…

Tund hiljem selgus MSN’is, et Aive oli sel hetkel ukse taga olnud, aga kuna mul võti risti ees ja mobla välja lülitatud, siis sisse ei saanud ja läks edasi tööle.

Kui e-mailis kirjutatakse EI, siis kohale minnes võib see tegelikult hoopis JA’ks osutuda. Mis sest, et väikeste mööndustega, nagu mõnisada krooni suurem kuumakse :) Krt ma maksan end seebiks järgnevatel aastatel, aga kavatsen seda masinat ka hoida. Viie aastaga saan kõva 70000 läbisõiduks nagunii :D

Vahel õnnestub isegi und näha, enamasti küll “ma-ei-mäleta-kas-ka-värvilisi” ja subtiitriteta. Ma pole isegi kindel, kas olen üldse varem unes vett näinud, aga seekord küll. Kas meri või järv. Igatahes olin vist paha peal väljas kusagil linnast väljas või äärelinnas ja üritasin ühe öö jooksul (vist kaks erinevat und) kaks korda mingit suurt ratastel elektrigeneraatorit töötavana vette nügida. Teisel korral sai isegi väike linttraktor appi võetud, aga sellegipoolest jäi asi pooleli. Sest majast ja minust ja generaatorist mööda tuisanud mootorpaadis olev vanamutt vaatas korraks tagasi minu poole. Busted! Seega tuli jalga lasta. Jalgalaskmiseks kasutasin täpselt sellist vana jalgratast, nagu meil Taeblas kuuris seisab, roostes veidi ja nostalgiline. Karu vana pätt jooksis kõrval ja tundis kiiremast liikumisest mõnu. Mis aga jälle i’le täpi pani oli see, et linnatänavaile jõudes avastasin endal õhukese kitsa musta värvi kleidi seljas olevat. Urrrr… Ja siis sõites veel mõtlesin, et kurat see võib koomiline välja näha, kuidas habemega kiilakas kleidis jalgrattal mööda uhab :D

Julgus ja tahtmine sai küll otsa, kuid peaks ikkagi täna Koreaauto üles otsima Kadaka teelt. Olen seal ühe müügimehega pea nädal aega emaile vahetanud, aga tundub, et asjast kaupa ei saa vist. Mulle ei sobi teps mitte variant, et pean kahte autoliisingut maksma või isegi variant, et maksan ühte ja püüan ISE teisest lahti saada. See on alandav. Sebida ja muretseda ja närvitseda, et keegi mu fucking masina ära ostaks ja ruttu. Ainus variant on ja ja jääb, et esindus võtab mu vana auto müüki ja annab mulle uue. Äärmisel juhul sobiks isegi see, et sissemaksuks läheb auto pluss veel mingi raha (2a. vana Almera on nende kasumitaotluse seisukohast liiga odav), aga ma pole kindel kas asjad päris niimoodi toimivad. Igatahes telefonikõne asemel eelistasin ma ise oma tagumiku kohale vedada… Peakski masina seestpoolt veidi korda tegema, välispoolsusega on nagunii probleeme, sest pesulasse saab normaalselt ainult öösiti.

Pagan, peale surmasaamise on unes ka tibidega mässamine inertsiga reaali. Peale kuulisaamist oli pool päeva jube veider tunne, nagu oleks päriselus teine võimalus antud, maailm ja selle värvid tundusid hoopis kirkamad. Nagu ma just avastasin (võib-olla juba mitmendat korda) on päris karm ka mingisugusesse tundeid ja intiimsust hõlmavasse värki sattumine. Seekord oli miskine blond õlgadeni juustega tibi, kes väga ilmselt VÕIS OLLA alaealine ja kes kuidagi uduse pilguga minuga kontakti sattus (ei, ei mingit seksi, peamiselt puudutused, kallistused, suudlus (hmz krt, vaat seda viimast oskas ta paremini kui mina, mul hakkas unes juba selle peale kõhus imelik:) jne.) Ärgates oli selline… ma ei tea… nagu oleks olnud salajane kohtamine armukesega. Selline, millele ei satu kunagi keegi peale, mille pärast ei pea põdema ja mis jääb kuhugi südame ümber mõneks ajaks värelema… Paganama imelik igatahes. Ja ärgates kippus ninast verd tulema, ammu pole nii juhtund ;)

Püüan lugeda raamatut “KURADI TARK, JUMALA LOLL”, mis on siis 2006 aasta Tallinna Ülikooli konverentsi “Jumal teaduses” ettekannete kogumik. St. ma isegi ei püüa, tööl lugesin veidi paarkümmend lehekülge, nüüd lebab sinsamas lauanurgal raamat. Teema on hea, aga minust pole enam suuremat lugejat. Ma pean iseenda peale ikka korralikult vihaseks saama, et arvuti tagant pikemaks lahkuda ja kuvar välja lülitada. Lisaks tõi Ra veel KULTRUURITÕKESTUS’e, mis on siis Ameerika naeruvääristamist puudutav teos. A la McDonald’s ahju ja burger prükkarisse :) Seda pole seni isegi tiitellehelt avanud :D

Käisime muuseas täna (nüüd juba eile) Otiveskil, mina autoga, Ra tsikliga… jõime kohvi, patrasime niisama ja vaatasime ühte mu filmi (Secretary), mis absoluutselt mitte-üllatavalt oli neil ikka vaatamata :D

MTV2 pealt tuleb Beck’i LOSER, pole seda VÄGA KAUA kuulnud… :) Jube raske on korraga kahte asja kuulata, aga noh… Arvutis mängib Dido, ehkki tegelikult tahtsin ma ühte tema kõrvalprojekti nimega DUSTED. Aga kuna aktiivseid torrenteid ei olnud, siis pidin Dido enda diskograafiaga rahulduma. Pluss mingist winampi naisteraadiokast sain nime Cyndi Lauper ja tirin tolle viimast albumit kah. Nimi kõlab muidugi jube tuttavalt, aga… Mu muusikaline maitse kõigub ikka siia-sinna, ehkki kõik mis olemas jääb alles ja midagi maha ei kanna, erinevalt mõttetutest tuutudest, kes hüppavad ühest stiilist teise nii, et kõike endist hakkavad lausa salgama.

Half-Life 2 on ülikõva :) Parem kui DOOM3 ja Quake4, kuna tegevus toimub palju suuremal maa-alal, ning päevavalgus ei ole defitsiit. Erinevad keskkonnad on lahedad. Pluss veel vanad head tegelased ja… Gordon Freeman on cool ;)

Ja nüüd, peale ülikiirest mängutundi (öösel kadus selle alla mingi neli tundi, ilma et oleks tähelegi pannud), sussid jalga ja tööle liduma. Kolm vapustavalt fantastilist töö-ööd on ootamas :D

Kaks ööd tööl rabeletud, paar vaba päeva. Tegelesin veidi MVO liikmete nimekirja tabeliga, leiutasin igaühele liikmekaardile numbri välja, mis lähtub siis inimese soost ja tema ankeedi täitmise kuupäevast. Valhalla hakkas jutukas mossitama teatud põhjustel ja nüüd ei teagi, kas ta on positiivne talle saadetud nimede, pseudonüümide ja numbrite osas :D Hella hingega, a no mis parata, kui mulle tundus tema üks lause otsese provokatsioonina. Pean end nüüd salgama hakkama või oma arvamust ümber lükkama? No ei :) Pealegi polnud ma ainus, kes asjast nii sai ja kui keegi teine mõtleb samamoodi, kui mina, siis olen ma eriti endas kindel, et mu mõttelõng pole mingi värdjas ettekujutlusvõime tulemus…

Igatahes peaks magama kobima, kell hakkab viis saama, homme Dra kaasa, püüame Karu kah kaasa võtta ja siis Taeblasse üle päris mitme kuu. Trööstitu, nagu seal olla võib sellisel aastajal, aga peab üle vaatama.

Ma mõistan muidugi, et kui inimene ütleb midagi, siis oleks väga kena, kui ta nii ka mõtleks ja tema öeldu peegeldaks objektiivset tegelikkust. Aga samas mulle üldse ei istu kui alluvad annavad iga oma liigutusega mõista, kui väsinud nad on selle tõestuseks hakkavadki kõike lõdva munniga võtma. Justkui tahtes öelda, et vaat ma ei jõua enam üldse ja seega ka ei tee midagi. Kuid sellist varianti ei eksisteeri, et viskad pillid nurka ja lihtsalt mölutad tundide kaupa, kuni väsimus üle läheb. Ei eksisteeri sõjaväes, ei eksisteeri ka enamikes töökohtades. Oli kunagi töö tüüp, kes ütles et tema rohkem ei viitsi ja punkt, mees ei liigutanud rohkem lillegi. No muidugi on see ka minu arusaamade süü, et kui ma ütlen et ma olen väsinud, siis ma OLEN väsinud, aga teen ka tööd EDASI sellegipoolest, sest mahaistumise varianti ei eksisteeri. Aga alluvatel on suva, nemad ei vastuta millegi eest, uimavad, venitavad, teevad valesti, ei saa asjadest ühtäkki enam üldse aru ja käituvad igatpidi nagu oleks äsja kuu pealt kukkunud. Masendav! Suured mehed ja niimoodi jonnivad oma väsimusega. Hetkel mul kogu keha valutab eilsest ööst, kus ei olnud JÄLLE momenti istumiseks, aga sellegipoolest pole muud võimalust kui uuesti tööle minna ja tõenäoliselt järgmised 12 ringi joosta ja rabelea. Sita ajab keema, kui selline uimerdamine “no ma olen ju niii väsinud” hakkab maksma minema ilusaid kopikaid, nagu eilane tõenäoline 10000kr. (mees pani masinasse vale ja kallima paberi ühe vene töö jaoks)… T…!!! Kui täna öösel samamoodi läheb, siis on ikka persses, siis ma võin samahästi kui üksi töödata ja oma 30k kätte saada…

Eelmine suvi kuidagi soikus nende mustade klaasidega, seekord otsustasin asja ära teha. Mingi 2500kr. läks maksma, mis tähendab et ega vist see kuu rohkem ei osta miskit. Laseme järgmise palgapäevani ainult söögirahadega :) Ütlesid küll et kõige tumedamatega pole soovitatav autois sõita, sest see moonutab kauguseid, aga noh… Lebouss kunagi mainis, et ostis kõige tumedamad, mis poes olid, ja nii tegin ka mina, taustaks AIve jutt, kuidas see pole ikka kõige parem ja õigem ja tema teab… Mina tean jälle, et ma tahan kõige tumedamaid…

Aga jah, kell on täpselt nii palju, et jõuan ehk miskit kähku õgida ja siis peab tööle kihutama… Kuigi, täna on laupäeva õhtu, liiklus peaks ebatipptunnisem olema…