Kusjuures eelmise sissekande lisaks. Päris huvitav oleks pidada lahingut lapsevanematega. Kui arvestada, et minu jaoks on satanism usk ja see EI OLE see, mida nemad arvavad (senise kogemuse põhjal omavad nad tüüparvamust, et satanist = hauarüüstaja, lapsetapja). Nemad aga lähtuvad sellisest seisukohast, mis on vastavuses emme õigeusklike seisukohtadega, elik Saatan on kurjuse kehastus ja seega satanist kummardab kurjust ja püüab headele inimestele vaid halba teha. reaalsus vs. jama…
hiljem õhtul peale tööd: Igatahes see saaks olema päris ergastav kogemus, kui ortodokse taustaga inimene tuleks satanistile kraesse valama süüdistus oma lapse enesetapus vms. Aluseks: satanisti mittenoomiv suhtumine enesetapuplaanidesse MSN´is (minnes muidugi üle faktist, et lapsele EI öelda on sama, mis panna teda energiliselt JAH suunas liikuma) ning muidugi satanist olemise fakt ise. Seda saaks suure kella külge riputada, seda väikestviisi isiklikust hingevalust tingitud nõiajahti satanistide vastu. Suure kella külge riputada ja siis suure paugu ja paha haisu saatel põhja lasta. Sest ainus võimalus mingit “süüdimõistvat” otsust kuulda kohtus oleks sellesama kohtu erapoolikus ja mingi stupiidne moraalilugemise toonis “mitteametlik süüdimõistmine”. Umbes nagu need faking liiklusmendid viimasel ajal teevad, et poetavad otsusesse paar rida absoluutselt mõttetut moraali liiklusõnnetuste statistika kohta, nagu oleks just seesama konkreetne juhtum KOGU selles kurvas statistikas süüdi! Ahvid! Samas, ametnike erapoolikus (mida kohati sõna otseses mõttes ei suudeta ja ei kavatsetagi varjata!) ja otsuste hägusus peaks olema meile üsnagi tuntud ja mitte-üllatav. :(
—————-
Now playing: LESBIAN BED DEATH – Everybody’s Dead
via FoxyTunes