valu(tamine) ja other place…
31 January 2008
Väga palju und nägin täna. Nii palju, et ärgates olin ikka väsinud. Palju erinevaid kohti, inimesi, tegevusskeeme… Kahjuks ei mäleta enam midagi eriti. Peale selle, et järjekordselt tekkis “unenägemise paradoks”. Ehk siis küsimus, kumb on tegelikult tõelisem kas “reaalsus” või “uni”, et kumma jutumärkidesse asetamine on korrektne? Sest uni on nii “reaalne”, eriti selles kontekstis, kus ma suudan sealt täie teadlikkuse juures nö. ümber lülituda (ärgata, et probleemsest olukorrast pääseda). Suudaks ka teistpidi asjad toimima saada, siis polekski nagu enam vahet, teadvuse jaoks oleks ka unenäod täiesti reaalne kogemus. Miks ma seda räägin? Sest “seal” olen ma keegi ;) Iseenda jaoks. Ma olen “ennast leidnud”, tean kust ma tulen ja kuhu lähen, kes on mu sõbrad ja kes vaenlased… See on selline keskkond, kus sotsiaalsel tasandil halle toone ei esine, vaenlane ei saa sõbrana esineda ja headus on koheselt tajutav… Kõik, mida “meie reaalsuses” ei kohta suurt, sest inimese keel on ussi keel ja räägib iseenda vastu… Unes ei ilgu keegi nagu Gra, ega nori sarkastiliselt nagu Kurat :D Kui ei meeldi, siis kuulid lendavad ja alati on võimalus kuule vastu saata… As simple as that.
-
Täheldan viimasel ajal analüüsivat suhtumist valusse ja valutamisse. Selle asemel, et tüüpiliselt oiata või grimassitada, hakkan ma mõtlema valu olemuse ja asukoha üle, ning püüan mingis oma skaalas paika panna, kas see on talutav või mitte. Vb polekski mainimist väärt arutluskäik, kuid paaril viimasel korral olen ma sellega seoses viinud valu ignoreerimise uuele tasandile. Kui ma leian eneseanalüüsi tulemusel, et valu on teadvuse tasandil “üle elatav” st. ei suuda tekitada kontrollimatuid liigutusi a la kõhuvalust kõverasse tõmbumine, siis ma lihtsalt, ei tunne enam. Täiuslik ignoreerimine, kusjuures ma ei tea kuidas see üldse toimib. Samas korra sain ka valusa õppetunni, et on valusid, mis löövad igasugusest minu mõtete tasandil kontrollist läbi, nagu polekski seda olemas. Nii et põmst ma ikkagi kardan haiget saamist :), aga kergemaid asju nagu hamba- või luu-/lihasevalu suudan küll ignoreerida.
- Maj. John Sheppard: R2, I need you to turn the auto pilot off.
ps. avastasin, et LuciKad on oma foorumit kohendanud. LÕPUKS. Ja muidugi peale ESF uuendamist. Ok, salgame IGASUGUSE seose maha… aga faktid on sellised toredad asjad, et neid ei saa olematuks või vastupidiseks rääkida … Huvitav, kas ka seal kerkib esile keegi, kes võtab kogu koorma enda kanda ja näeb tõesti vaeva, et inimesi tuleks ja inimesed jääks? See peab olema teatud tasandil kibestunud inimene, jonni täis, valmis maailmale ja teistele midagi tõestama… Sest muidu sõidab sotsiaaltasand lihtsalt üle oma Laiskuse ja Viitsimatuse deemonitega…


