VOX DEI

Kuna ScribeFire imeb antud ajahetkel, siis tuleb kribamiseks kasutada WP dashboardi. Elab üle, default font on ka kirjutamiskastis normaalselt väikeseks tehtud, nii et saab hakkama.

Tööl on mingi paanikaperiood alanud (ehk siis suvi oma puhkustega ja mõned lisakaod “haigestunute” näol), seega sebitakse hirmsat moodi vabadel päevadel tööd tegema. Ma olen nii kaks kuud masinat peljanud (või tööl olemist täpsemalt), sest oli paar tegevust, mida ma ei osanud ja mille ettesattumise korral ma alati sujuvalt kuhugi mujale asjatama libisesin. Nüüd on see lihtne, aga hirmsana tundunud nüanss selge, seega ei ole mõtet nagu lisatööpäevi ka peljata. Kuigi on veel palju-palju mida ma ei oska ja viimase poole aasta palka arvestades ka erilise innuga ei ole õppinud. Nagu palk, nii ka töö (ja üldsegi mitte vice versa:)! Sellegipoolest võib ju vahel naca oma vabu päevi vägistada. Mille tulemusel on sellel nädalal 12 tunniste tööpäevade keskel vaid üks vaba päev. Ja tüüpiliselt see on ka keskel, nädala keskel. A noh… mul on kõriauguni vaene olemisest, oksendamiseni sellest näpud põhjamudas müttamisest!!! Ma ei suuda ette kujutada, kuidas mõni inimene, näiteks mu ema, mingisuguse mõttetu 6000krooniga kuus ära elab. Ma peaaegu ei suuda seda mõista, eriti veel selles valguses, mil ta nüüd oma rahade eest remonti teeb ja materjalidele juba 15k hakkama on pannud. Samas suudan väga hästi mõista DELFI´s ja EPL´is olnud juttu laenuvõlglase majanduslikust põrgust. Sellest meeleheitest ja “nöör kaela” tundest. Mitte, et mul endal veel meeleheidet oleks tekkinud või pilk nööri järgi vilaks. Seal kus peaks tekkima meeleheide, hakkan ma saatuse üle kõva häälega naerma ja teda mõnitama ja seal kus mõni mees nööri otsib, mõtlen ma et no nii kergelt need asjad ikka küll ei käi, et ei ole veel korralikku masohhismilaksu kätte saanud. Vot, aga jah…

Kas seda tähelepanekut saab nimetada “huvitavaks”, et kui ma ESF´is eriliselt sõna ei võta, siis ei võta keegi? Muidugi kirjutatakse iga kell teemadesse, nagu “Hetkel Kuulan” või “Lemmikfilm”, aga no need ei lähe ka üldse arvesse. Üllatav, et kõigist meie omavahelistest krigistamisest hoolimata oli vist Gra ka selle tähelepanekuga nõus. Aga noh, võime olla objektiivne on lahe, ma suudan ise ka jätkuvalt oma “surmavaenlasi” hinnata, kui neis on midagi, mida ma omades skaalades väärtuslikuks pean. Näiteks oskus suhelda, oskus muusikat teha, oskus… “ilus olla” jne. Kui inimene on üks või teine, siis oleks nagu eriline ajuinvaliidi tunnus seda mitte tunnistada puhtalt seetõttu et sa vb seda inimest silmaotsaski ei seedi… njah…

ps. irw, huvitav, kesse metsatöllakas oli, kes Ühisteenuste peale räuskas ja tõkkepuud painutas? :D Karvased on ka ajuinvaliidistumas ja muutumas Pauku Täis Piilupartideks :) Närvid närvid inimesed, ärge muutuge debiilikuteks, nagu neid lääne ühiskond kõigest oma roosamannast hoolimata pinna alla mulksuvate vastuolude tõttu sünnitab… (/me on erikõva moraalijünger kah veel)

Uni on karm asi, vot tuleb suvalisel hetkel ja niidab jalust. Ja mitte nii, et uneled pool tunnikest voodis, aga et ikka sajakümnega unenägudesse otse. Enne oli pigem, et mina istun näiteks arvutimängus ja Dra magas, nüüd vastupidi. Lõpuks suudab ta ka “püssimängu” mängida. See on küll Unreal Tournament vana, aga sellegipoolest. Ilmselt seetõttu, et seal pole vastasteks kolle, erinevalt Doom3´st. Kusagilt lugesin hiljuti, et EL või keski kavatseb arvutimängudele piirangud ja keelud panna, et see mõjub laste psüühikale halvasti. Samas nii aastake varasemast ajast mäletan, et mingi psühholoogide uurimus ütles, et peale arvutimängude mängimist on lapsed palju “maandatumad”, ega ole nii agressiivsed. Võta näpust (või varbast või kust iganes)… Need teadlaste katsed ja arvamused panevad ikka pendlina seinast seina. Ja kõige usutavamad on need , kellel pole tegelikult teemast isiklikult sooja ega külma, kes teevad uurimust näiteks igavusest, mitte tellimustööna.

• Kohe hakkan WP´le upgrade´i tegema.
• ScribeFire viimane upgrade IMEB!
• Mulle väga ei meeldi, et transport “tellitakse” maja ette ilma minu teadmata.

Niisiis olemegi kohal. Vaatasin arvet, et palju võib söögi peale kulutada ööseks tööle minnes ja… miinus 15 kr. Polegi kunagi varem miinusesse läinud ja seegi kord üksnes seetõttu, et kaardihooldustasu oli viimane, mis maha läks. Two weeks to go. Peab hakkama taskutest kroone otsima… :D

Kahju, et “Jericho” teist hooaega ainult seitse osa tehti, aga no mis parata, fännide karjad võivad ju jaurata ja tulemusigi saavutada, aga lõpptulemusena on kõige otsustavama häälega vaatajareiting. Kui seda pole, siis pole ka sarja. Mis krt neile ameeriklastele siis tänapäeval meeldib? Ikka veel Oprah??? Et saaks aga nalja ja pealiskaudset pläma, mis ei nõua eriti sügavat neuronite aktiivsust?… Samas, “Galactica” reiting on piisavalt kõrge, et pinnale jääda, hea seegi… btw, esimene mainitud sari tõmbab veidi poliitilistele ja militaarsetele tasanditele spekuleerima (ajusid liigutama), teine on lihtsalt ulme ;)

Ja nüüd tööle… urr…

Muig, tehke pakkumisi, milliste laevade detaile siit leiate :D Aga jah, ega ma enne rahu ei saa, kuni ülalt-, tagant- ja eestvaate ka valmis saan… Tra nigu needus see värk… A noh, peaasi, et iseendale meeldib eks…

Ja noh, jutujätkuks veel niipalju, et Pauku Täis Piilupart sai 4000kr trahvi riigituludesse, linnukese registrisse ja minu nime/aadressi (paberilipakal otsusega, kus ka tema allkiri oli, ilutses teksti sees nii nimi kui aadress). Samas mina tean temast vaid ta nime, automarki ja seda, et ta oli vist Aive majanaaber kunagi :D Mu muti kukkus muidugi ohkima selle peale, et nüüd järgnevad hullud kättemaksuaktsioonid, mille peale ma ainult muigasin ja õlgu kehitasin. Nagu ikka. Ilmselt oli meil mõlemil mõtteis vana hea paranoik Metsar, kes sarnastes situatsioonides ööpäevad läbi taksot sõitis ja siis teenitud raha eest pättidelt “teenuseid” tellis. Nagu ntx keset ööd telliskivi aknasse lajatamine, mis mõjus minu peast meetri kauguselt mööda lennates küll ehmatavalt, aga mitte oluliselt rohkem. Või siis surnud kasside ja rebase välisukse lingi külge riputamine, mis ei mõjunud vähemalt minule üldse kuidagi. Eks näis, aga nüüd vaatan Trekki edasi… Kui kammida, siis ikka põhjalikult.

ps. Kivimäel hakkab juba looma, see laudadest ehitatud maja (kandetalasid ja poste ei ole terves konstruktsioonis!!!) hakkab vaikselt remondi tulemusel (mille hulka kuulub ka ntx mõned sendid allapoole vajunud lae julm üles tagasi tõstmine) juba konstruktsioonilist ilmet võtma. Saaks sinna veel elama ka oleks tore :) Aga looda sa…

pss. “I,borg” on ülikõva osa. Mõjub umbes samamoodi, kui “Galactica” see lõik, kus kaks cylonit ülejäänute vastu pöördusid ja neist mõned tapsid… Psühholoogiliselt väga massiivsed stseenid. Vihjeks, borg ei ütle kunagi “mina” vaid alati “meie”. ;)

Vaikselt hakkan ma aru saama neist trekkeritest ,kes Star Treki teemal isegi kõrges eas kammivad :) Peale pooleteise hooaja vaatamist kammis ikka sassi küll ja üledoos oli ka nagu väike pohmakas. Aga paar päeva hiljem olen jälle kohal ja jätkan sealt, kus pooleli jäi. Kõrvaloleva pildil siis Akira-class, üks mu lemmikutest.

Nimega seoses aga nuuskisin välja mingi 1988 tehtud Jaapani samanimelise anime, mis nüüdseks ka kohal on ja desktopil passiivselt vaatamist nõudab…

No vahel ikka juhtub. Ärkad üles ja siis sumised omaette veel mitu tundi, sest olid just saanud intiimsuse kogemuse, mida just tihti ei kohta. Nagu see tsikk, kelle kohta ma mäletan vaid iseendale mällu keevitatud lauset: “Russian goth girl Verona- remember her!” Aga seekord võis täheldada sellist omapärast situatsiooni, et olemata veel üles ärganud, püüdsin ma unenägu pingsalt “kirja panna”, olles siis ühest unenäest teise “ärganud”, sest ei tahtnud unustada. Muidugi see ei õnnestunud, sest mingil “veidral” põhjusel ei suutnud mu pastakas valitud paberipindadele erilist jälge jätta. Milline pettumus, ehkki oodatav. Enihuu, seekord oli mingi täiesti võõras tsikk/tibi/naine, kellega läks ümbritsevast mitte-intiimsest keskkonnast hoolimata joonelt asjaks (ok, oli minemas, sest mu afektiseisund (mõttelõng, et järgnev kogemus tuleb kindlasti-kindlasti meelde jätta) keeras järjekordselt lineaarsuse tuksi). Seejuures ülioluline detail kogu unenäo juures oli “pencil skirt” ;) I totally totally adore it!!! (Btw, mulle meenub, et Qetzil oli LFA sünnal midagi sellist seljas ja see haaras korduvalt keskmisest rohkem mu tähelepanu.) Krt jah, “sealpool” on ikka asjadega palju lihtsam, kui on mingi tunne, mõte, siis seda väljendatakse ilma igasuguse piinlikuseta ja kohe ning keegi ei vaata sind nagu friiki, kes ei tunne või ei taha tunda moraalseid/sotsiaalseid kombeid.
Aga olgu, üritasin mis üritasin “teises maailmas” olla võimalikult kaua, aga nüüd sai kell niipalju, et pidi ärkama ja tööle kobima ööseks… Vastik VÄIKE reaalne maailm :D

In the StarTrek universe:

You would serve in starfleet as a
Lt. Commander.
Your assignment is in Security/Tactical. Any of the following positions could be available:

• Security Systems Management
• Weapons Officer
• Torpedo Room Officer
• Chief Weapons Officer
• Security Chief

Behind every mission is the need to feel safe. Security personnel are
always the first to arrive, and the last to leave. They understand that
danger can come from any direction and are always prepared for the
fight that may never come. Through this dedication, loyalty and
attention to detail they give us this feeling of safety. We all
appreciate this because underneath it is hope. The hope that we should
all learn from our mistakes, face our fears and live long enough to
appreciate the beauty the universe shows us every day.

Muig, et siis Aive käis ka mendis asja ajamas ja erinevalt minust, oli ta seal oma poolteist tundi. Siuge bürokraatia , et sure ära. Solgutavad ja loksutavad nii palju, et mõne aja möödudes tekib tunne, nagu oleks kannatanu pätt ja kaabakas ja tuleks kinni panna. SEE SÜSTEEM IMEB! Ei imesta, et paljud inimesed ei taha politseisse teatada igasugu väiksematest jamadest. Sest mendisüsteem koinib nad läbi ja jätab alles läbiklopitud kesta. Ja oleks veider, kui mõni ment nüüd tuleks väitma, et see pole nii. Isiklike kogemuste najal võiks sellisele mendile märja kaltsuga üle küüru tõmmata ja panna reaalsust ka teise nurga alt vaatama. Enihuu, kebens ja pihens pole veel läbi. Btw, Pauku Täis Päkapikk on sündinud 1969 vms., oli ka kohal (auto oli maja ees) ja tunnistas oma vehklemise üles. Sellegipoolest oli mentidel ikka veel vähe ja neil on vaja tunnistajale koonus sügavamalt perse lükata. Vana hea traditsiooni kohaselt ei imestaks, kui kusagilt tuleb mingi selline keiss, et sunnitakse omavahel rääkima ja siis kätt suruma leppimise märgiks. No on ahvid ah? Aga just nii on mendid ntx minuga kümmekond aastat tagasi teinud ja olid sigapettunud, et ma sellist ettepanekut vastu ei suvatsenud võtta. Värdjad! :)