“Esprit de Corps Infernal” (P.H.Gilmore) on üks väike uus CoS´i puudutav kirjatükk, mis satanistidele huvitav lugeda. Toetab iga nurga alt nende endi senist liini ja minugi väljaütlemisi CoS´i suunal, et Saatanlik Kirik põhineb ainult ja ainult filosoofial, ega jäta mingisugustki nurgakest alles vaimsusele (spirituality). Mis niipalju, kui mina olen täheldanud, on Eesti satanistidele enamasti (aga mitte alati ja mitte kõigile) vastvõetamatu lähenemine. Kunagi keegi kusagil ajalehes ütles, et kui Leedu on katoliiklik ja Läti luterlik, siis Eesti on otse satanistlik/paganlik. Nojah, kuidas võtta. Eesti vaimus on… well, Eesti vaim ON. Ja sellest piisab, et vähemalt ratsionaal-filosoofilise satanismiga seoses piikidele minna. Tee, mis tahad, aga Eesti satanistid kalduvad vähem või rohkem, kui mitte otsese teismi, siis vähemalt osalise animismi poole. Elik usuvad, et kusagil on hing ja kusagil on vaim ja kõik see mida me tajume, ei pea ilmtingimata olema see ainus eksisteerimise vorm. Ja sellest lähtuvalt ehitavad oma maailmapildi mitte üksnes oma tajudele, vaid nö. Potentsiaalsetele Võimalustele. Mis minu jaoks on ikkagi kriips loogilisemgi seisukoht, kui vaid oma meeltele toetumine. Mis siis et lisaks vaimsetele kõrgustele tulevad ka sügavused, kuid see ongi elu. Peaasi, et suudad end kontrollida ja maailma analüüsida. Ehk siis säilitada oma tegudes kaine mõistuse. Sest muu maailma (inimeste) jaoks on sinu teod märgatavalt olulisemad, kui sinu mõtted. Nii et mõtetes võib kalduda millistesse äärmustesse iganes soovitakse. Kuid see oli mainitud kirjatükis muidugi hea väide, et satanisti jaoks on ta isik ühtne, et ei ole vaja tõmmata iseendasse punast joont, a la see osa minust on kuri ja see hea vms. Selline joonetõmbamine on vastutusest kõrvale hiilimise üks (lahjematest) vormidest, minu arust.
Ja siis on seal selline lause Should someone who once joined decide that his concept of Satanism is somehow different, then he is in fact resigning himself from the organization through his personal choice to adopt a differing definition, a de facto embracing of some other position which is not Satanism as established by Dr. LaVey., mis minu arust on ootamatult pehme seisukohavõtt “teiste” suunas. Et ka satanismi muud liigid on siiski satanismid, mitte et LaVey loodu oleks see ainus ja õige. Muidugi ei saa kindel olla, et olen asjadest või lause toonist õieti aru saanud. Eksimine oleks minulik. Ja siis veel ; however, once they have flowed into some other system of thought no longer consistent with Satanism it is not Satanism that must change, but their own self-definition as Satanists that should be shed as it has been abandoned., mis on väga lahe ütlemine, mõeldes igasugustele vigisejatele ja krigisejatele, kes ise muutudes ühtäkki leiavad, et satanism peaks muutuma (mõtlen hetkel Eesti mastaabis;). Samas nii mõnigi on olnud selle seisukoha järgi ka aus ja ise lahkunud, tunnistades, et satanism pole enam nende jaoks. 5+, kui tegu on juba pubekaeast ammu välja jõudnud inimestega ja ninakirtsutus, kui tegu on ikka veel pubekatega (kes näitavad küll sellega kõigest oma eale tüüpilist ebastabiilsust ja ennastotsivat loomu).
However, he too saw the departure of some, whether it was a slow drift towards other theoretical regions, or even a volcanic rupture into beliefs directly opposed to his philosophy. We continue to see similar behavior, perhaps even more so after the death of our founder, since it was often just the vibrant personality of Dr. LaVey which attracted some individuals to associate themselves, and once his personal spark was gone, Satanism as a practical philosophy no longer held their interest since it was never definitive of their essential natures. See paneb lihtsalt muigama, ei vaenulikult, ega üleolevalt, ega kibestunult… Lihtsalt … tõdevalt. :) Ja eriti lahe on avastada teatud paraleele minu enda varasemal ajal kirjutatud ridadega MVO väikesel FAQ lehel, kus ma ütlesin, et MVO liikmelisus ei anna inimestele tegelikult materiaalselt mitte midagi, vähemalt otseselt mitte. Tegu pigem sarnaste sümpaatiate ja seisukohtade ja ühes suunas liikumisega (religioossel tasandil). Sama keiss siis ka CoS´is.
Ja lõpetuseks, mulle meeldib S.Kiriku ühtehoidev suhtumine ja nende “majareeglid”. Seejuures ei näe ma kusagil ka devalveerumist ega arengu peatumist, mis teebki selle ühtehoidmise nii meeldivaks. Kui üks ühik muutub liiga “erinevaks”, hakkab teistmoodi mõtlema, minnes vastuollu satanismi definitsiooniga, siis ülejäänud koonduvad ja teevad mässaja “tasalülituse”. Kui sa ei mõtle/käitu nagu satanist, ei saa sa ka satanist olla ja satanismi areng ei käi teps mitte läbi üksiküritajate katsete satanismi oma maitse järgi ümber sõnastada, nagu mõned “reformistid” on proovinud ja proovivad kindlasti ka edaspidi. Pealegi pole satanistidele omane, et nad lasevad end “peksta”, seega on nende reaktsioon agressiivselt meelestatud “endiste” suhtes täiesti õigustatud lausa saatanlike reeglite tasandil.
Muidugi, Eesti satanistidel on selle nurga alt vaadates üks eespool mainitud nõrk koht. Me pole 100% filosoofilised, meis on suurem või väiksem killuke Gilmore´i poolt põlatud hingelisust, või teismi kui soovite. Mis tähendab, et me tajume maailma kriipsuke laiemalt (tasandite mõistes), ega ole samas ka nii ühtsed oma religiooni alustalade osas. Mis annab ohtralt võimalusi satanismi ründamiseks.
