VOX DEI

Ma teen liiga palju suitsu. Pakk 8h jooksul pole just liiga “kasulik”…

Ei no see on muidugi ju omamoodi “huvitav”, kui ei saada aru, et abielumehele ei istu kuidagi moodi, et abielunaine käitub, nagu oleks ta vallaline. Ning igasugused päevasündmuste kajastamised, mis sisaldavad hulganisti igasuguseid teisi mehenimesid… Ah ei, väga võimalik, et ma vigisen järjekordselt niisama. Aga vb ka mitte? Vb on kõigel siiski oma uba. Pole ju normaalne, kui kodu pole ühtäkki enam koht kuhu tahaks peale tööd laekuda, kuna ees ootab vaid mingi emotsionaalne kõledus, pealiskaudsus, võõrad mõtted, kogemused, reaktsioonid. Tegelikult mulle lihtsalt ei meeldi, kui inimesed muutuvad. Ja et ikka “ise süüdi olla”, siis põhjus pigem selles, et ma pole ise suuteline muutuma ja teiste areng mõjub seega eriti raskelt. Eriti igasugune sotsiaalne progress. Introvert ja antisocial nagu jätkuvalt olen, hoolimata oma kohatisest pidurdamatust mulinast. See on umbes nagu see teema, et vaid väga tähelepanelikud suudavad pidevalt naervas isikus ära tundu sügava kurbuse vms. Mingi mimikri. Mulle käib räigelt närvidele, et iseenese meest häbenetakse. Nii seltskonnas kui isegi kodus endas!!! Nahhui oli vaja siis abielluda?!!! See on ntx ebanormaalne, et oma oskusi (tantsimine?) julgetakse näidata vaid võõraste inimeste ees (mina oma kiireltareneva armukadeduse haardes näen muidugi ainult võõraid MEHI:), aga mitte oma abikaasale! Lõpuks on nii, et ehkki kodus tuled põlevad, kõik räägivad ja teevad miskit, on mul tunne, et ma olen sellegipoolest üksi. See on haige!

Ohh Saatan anna mulle rohkem egoismi. Inimestega suheldes. Isegi peresiseselt. Luba mul näha iseennast maailma nabana ja kõige olulisema väärtusena iseenese soove, pidades KÕIKE muud teisejärguliseks. Tahan ka olla nagu kõik teised, tahan ka olla tavaline! ;)

Kell on varsti viis hommikul. See et mina ei maga veel, see on loomulik. Aga see, et Dra mängib ikka GTA´d… Ja ma absoluutselt ei näe selles oma süüd, sest Aive laseb/lubab/survestab, et ta suures toas magaks, kuna “Dra ju tahab”… Aga kuivõrd ma nagunii arvutis istun, siis magada siin oluliselt ju ei saa. Eriti kui arvestada, et homme pole Aivel mitte töö-, vaid rannapäev jälle ning seega pole “ilmtingimata” vaja magada, siis jääb mõistmatuks, miks ta poisi tagatoast üldse hetkel “välja põtkib”. Pealegi see väide, et Dra rabeleb ja ei lase magama jääda kõlab nagunii iseenesest juba kahtlaselt. Mina lähen igatahes varsti punktiks ära ja ei tea mitte, mis see Dra teha kavatseb või mitte. Seni aga tapab ta “grill-neegreid” usinalt ja väsimuse märke pole ollagi…

Oi sai mölisetud. Ja polnud nagu mu autost pääsu ka. Ja ma pole enam 15a kes arglikult vait jääb, kui emme häält tõstab. Ma tõstan ka ja lähen veel rohkem närvi. Praktiliselt terve tee minu majast Kivimäeni oli üks mölin. Muidugi selgus lõpuks, et mina olen paha, sest toon mingi “musta koleduse” vms. mängu. Ma ei tea, kuidas sinna jõuti, ilmselt polnud lihtsalt midagi öelda, aga ma ähvardasin ka, et teen tümaks iga väite, mida ema suudab kuuldavale tuua oma käitumise kaitseks. Huvitav muidugi, et see kui mina väidan, et lastest, kes ei suuda enda eest veel mõelda, tuleks religioon eemale hoida, on paras saadanase väide, samas kui kristluse tutvustamine on täiesti normaalne, sest “kristlus on ju hea”. Muig. Ehh… Nagunii teeb laps lõpuks siiski ise omad valikud (suuremaks saades), aga seni arvan ma jätkuvalt, et religioon tuleks eemale hoida. Ja ehkki ma nii arvan ja nii ka teen, väidetakse, et mõjutan a la 24/7 õeraasu Saatana poolele… Nojah, goth is so evil and black is the color of darkness etc.

Urr, oi ema saab möliseda. Esiteks vahtisid lapsed enne magamaminemist paar õudukuat ära, “The Ring” ja “Dawn of the Dead”, mis pole tegelt probleem, aga peale seda sai pool ööd õeraasuga vaieldud… jumala teemal. Tal tuleb bioloogia alles viiendas klassis, st kahe aasta pärast, aga juba on ta veendunud, et inimene mitte ei arenenud, vaid tekkis a la sõrmenipsuga. Jumal lõi. Jumal nägi, ütles ja lõi. Rünnakut alustas minu väide, et Jumal ei saanud enne maailma loomist midagi öelda, sest ütlemiseks (helilaineteks) on õhku või mingit muud gaasilist ainet vaja. No on raisk vaja nii väikestele lastele mingid ilusad värvilised Piiblilood kinkida. Krdi päkapikud, oksa tõmban sellised päkapikud. Üldiselt kell kaks öösel läks tal uni ära, sest maal on ikka kottpime magamistoes, mitte oma väljasirutatud kättki ei näe ja nii ta siis kartis. Pealegi andis Dra iga mõne aja takka talle küünarnukiga ribidesse vms. Niisiis kell kaks ronisin ma ka tahatuppa, siis hakkasime rääkima ja mingi kell 5 vaatasin uuesti kella, et misse aeg juba näitab. Et jumal on hea ja värki. Sest emme ja vanaema ütlesid nii ja Piiblilugude raamatus oli nii kirjas. On vaja nii väikesele lapsele kärbseid pähe ajada. Tõin mingi suvaka näite, et kui keegi ütleb et ühe ukse taga on laud ja laual roos ja mingu õeraas nüüd ja rääkigu nii paljudele seda kui saab, et mis ta siis teeb. Kui on võimalus lihtsalt uks lahti lükata ja ise vaadata. Kas ta usub või uurib järgi. Ütles et usub. O my devil eks! Püha laiskus. Seejärel tõin ilusa näite … keskajast. Kus jumala sõdurid tegid selliseid katseid, kus süütuks osutus alles surnud inimene. Nimelt see kartulikotti õmblemine ja vette viskamine. See lõi tema roosa maailma veidi sassi. Usu jumala headusesse ja värki. A no kus sa sellega, oli vaja ikka mu lemmiktrump välja mängida. Et mis siis kui kusagil on väike poiss, kelle emme ja issi ja “püha raamat” räägivad, et need, kes pole selle väikese poisi moodi (usku), tuleb vastu taevast lasta. Kummal on siis õigus? Nii tema valge tüdruk kaugel põhjas, kui tõmmu poiss kaugel lõunas usuvad oma ema ja isa ja “head raamatut”, aga kummal on õigus. Tuli vastu hädine väide, et selline olukord pole võimalik, mispeale ma irvitades mainisin midagi uudistest ja reaalsetest pommidest, kus sellised “vanemaid uskuvad” poisid lasid täiesti süütute inimestega ronge õhku. Järgnes vaikus. Aga ma usun, et see vaikus on näiline. Sest Piiblilood on nii süütu ja ilus värviline raamatuke. See ju ei saa paha olla ja ju siis on õige asi. Tra, hoidke lapsed religioonidest eemal, kuni neil on endal sotti ja oidu analüüsida ja valikuid teha! A lõpetuseks, mingi uss on ikkagi sees, sest süvakristlike väidete keskel olid ka sellised tüüpsatanistlikud. A la “Piiblis oli kirjas, et iga inimene on jumal.” ;) Oli oli… või oleneb, millises…

Vahepeal rahunes spämm nagu maha, aga nüüd on tulnud uus ja hullem laine. Pool kogu kamast on miskipärast venekeelne ja mingi osa meenutab oma pealkirjade poolest uudiseid, ehkki valeuudiseid (vähegi mõtlemisvõimeline lugeja saab sellest sekundiga aru). Ntx sellised humoorikad pealkirjad: BRAVE SUICIDE BOMBER SURVIVES THE BLAST, GAY MARRIAGE SHOULD BE PROFITABLE, GAY MEN PERCAIVE EACH OTHER AS HOMOPHOBIC jne. :) Aga nagu näha, mingi räme pederalli käib sellegipoolest.

Nüüd aga tited ja koer kaasa ning maale üheks ööks… Seniks: olge tublid.

Kahjuks ei ole see ilmselt võimalik, et DNA kunagi arvutikiipides räni asendaks. Isegi need, kes töötavad selle kallal, et leida lahendusi, kuidas panna DNA tehteid tegema ei näe, et tulevikus võiks see tõesti juhtuda.

Austinis asuva Texase ülikooli professor Andrew Ellington ütles, et on täiesti kindlalt veendunud, et DNA-arvuteid ei tule, vahendab The Guardian’is kirjutatut Novaator.

Siiski on inimesi, kes usuvad, et elu algmaterjal — DNA-molekul — võib olla tulevikus kasutusel ka arvutites.

Kõik algas 1990. aastatel, kui Leonard Adleman Lõuna-California ülikoolist leidis viisi, kuidas DNA abil lahendada ka arvutimaailma jaoks keerukat ülesannet: reisiva müügimehe probleemi.

Siin tuleb leida kõige efektiivsem teekond, millises järjekorras külastada ettenähtud linnu, käies igas neist võimalikult vähe kordi, ideaaljuhul vaid korra. Adleman leidis, et teekonda saab arvutada DNA abil.

Kui teekond kahe linna vahel sobis, siis kaks DNA-juppi liitusid. Lõpptulemusena liitus terve rida DNA-juppe, moodustades klassikalise kaksikheeliksi, mis ühtlasi oli ka linnade nimekiri. Kogu töö seisnes selles, et tuli raputada katseklaasi, kus DNA-jupid sees. See katseklaas oli paralleelprotsessor.

Idee DNA-arvutist sai veelgi hoogu, kui eelmisel kuul teatasid Jaapani teadlased, et neil õnnestus luua tehislik DNA-molekul. Loe Novaatori lugu selle kohta: Läbimurre: teadlased valmistasid tehis-DNA

Tuhandeid eksabaite infot on võimalik mahutada vaid veetilka. Tehis-DNA mahutavus võiks olla veelgi suurem.

Kuid tehisliku DNA valmistamine on juba hoopis teine jutt. Ränikiipides on võimalik transistore korduvalt kasutada. DNA-arvuti puhul tuleb igaks uueks arvutuseks kokku panna uued DNA-järjestused. Tehisliku DNA valmistamine ei ole üldse mitte odav lõbu.

Aga see pole veel kõik. DNA-arvuti näib kiire, sest tegu on paralleelsüsteemiga. Kuid reaktsioonid ise on väga aeglased ning asi töötab vaid siis, kui leppida, et vead on sees. Keeruline pole mitte ainult leida, mis oli arvutuse tulemus, keerukas on ka DNA-kiibi ühendamine tavaarvuti teiste osadega.

See siiski ei tähenda, et DNAd ei saaks üldse arvutusteks kasutada. Selle asemel, et üritada ehitada DNA-arvuteid võiks uurijad pühenduda hoopis bioloogilistele masinatele, mis võimaldaks juhtida ravimeid ainult teatud kindlate rakkude juurde.

„DNA-arvutite maailm on keemia,“ ütles Texase ülikooli tarkvarainsener ja molekulaarbioloog Zack Booth. Arvudemaailmas aga säilitab räni aimatavas tulevikus oma juhtpositsiooni.

Novaator on samal teemal varem kirjutanud: Uus arvutipõlvkond põhineb elu algmaterjalil.

”
Kuula “tarku” !
Lapsed omavahel meil siin.Ülevalt poiss küsis,palju Kiku lapsi tahaks? “Kaks kindlasti,aga noh…võib ka kolm…“ütles Kiku.Selle peale ülevalt-tark: “Nooh,siis sa pead küll kõvasti keppi tegema.” Kikul kohe vanaema juures küsimus kepi kohta,sest mina “ei teadnud sellest midagi”. Teine nali veel.Poiss:”Kellena su ema töötab?” “Ei tea täpselt,võib-olla pearaamatupidaja...”–”No seda teie korterist küll välja lugeda ei anna...” –”AGA EMME RAISKAS KOGU RAHA REMONDI PEALE ÄRA,SELLEPÄRAST EI PAISTA.” Ha-ha-haa…Naera või vihasta?
“

Sai siin paar päeva tagasi Pentakaga MSNis arutatud veidi inimeste, perekonna, laste, kooli, lasteaia, suhete ja… nude arti üle. Et ma vist muu jutu seas mainisin midagi sellist, et olen nagu jupp aega tegelenud mingi nude art saidi passimisega, et ükski lehekülg vahele ei jääks ja kõik vähegi ilusad (minu jaoks) fotod ilusti arvutisse saaks tiritud ja tema siis avaldas imestust, et whats the god damn point. Noh, mina muidugi tulin lahkelt vastu ja nii me siis pidasime oma kümme minutit dialoogi, miks mehed pornopilte vahivad :D Et naistele ei lähe need korda, vähemalt mitte samas skaalas nagu meestele. Siinkohal mainin ära, et ma ei vahi pornopilte, minu Google Image netisurfamise huvide võtmesõnadeks on juba aastaid: goth, fetish, professional nude photography. Samuti jõudsime üksmeelele (minu algatusel muidugi), et kuni reaalses elus on seksiga kõik korras ja "funktsioonid" on täiesti toimivad, võib mees vahtida porri palju tahab. Samuti suutis ta vist lõpuks isegi aru saada, et minu puhul on asi tõesti rohkem visuaalse ilu nautimises a la mingi emo-esteetiline vaimne orgasm ;) kui mingis toppimise piltide vahtimises ja ekraani taga pihku panemises nii et verd lendab. Kuivõrd peale alasti (enamasti küll poolalasti või osaliselt kaadrist väljas) naisekeha näen ma ka tausta, värve, valitud nurkasid, minu jaoks vb olulist miimikat, kehaasendit, riietuseset jne. Nüüd takkajärgi mõeldes oleks pidanud veel ühe kaardi lauale viskama. Võrdluse ntx muusikaga. Miks inimesed kuulavad muusikat? Sest see meeldib neile, see on üks võimalus kasutada oma meeleelundeid (kõrvad) millegi sisemiselt meeldiva (emotsionaalne harmoonia või mõnutunne?) tekitamiseks. Miks mitte siis kasutada ka teisi sisendeid, näiteks silmad? Ja silmadega ei saa muud kui vahtida seda, mis sinu ajus loob esteetilisi ühendusi, mida nimetatakse ilutajuks. Btw, on vaadatud suurest igavusest ka puhtaid "porrilehti", ainult nendel on enamasti üks sügav ja ilmselt parandamatu probleem, kogu pildiseeriast on midagigi väärt vb ainult esimene kaader:) Aga eks see olegi nende inimeste probleem, kes suhtes kalduvad hindama ka tundeid ja emotsionaalset intiimsust, mitte ainult "peaasi, et auk/pulk iga kell saadaval oleks". Need viimased ilmselt vahiks vaid oma arusaamade ja seisukohtade sünergias olevaid porripilte…

Ütleme nii et mina, kes ma agressiivset ja madalat internetianonüümsust täiega põlgan (ehkki pean igal juhul õigeks anonüümsuse VÕIMALUST), leian, et Knol on päris nunnu asi. Saab lahti subjektiivsest artiklite “risustamisest” ja kallutamisest. Verified authors kõlab igatahes asjalikult.

Kõige õudsamad inimesed arengu  (kuid mitte stabiilsuse) seisukohalt on need, kes tahaks ära keelata ja patuks, tabuks, kuriteoks nimetada kõik, millest arusaamiseni nende mõistus ei küündi… ja kellel on võim ja vägi oma  barbaarne, kuid tõenäoliselt “ülima moraali ja eetika või lausa jumalikkuse enese poolt õnnistatud” plaan teostada. Annaks…, et selliseid inimesi maailmas juhtivatel kohtadel vähem oleks!!!