VOX DEI

Miks peab ülemustega rääkimine nii väsitav olema? Kui normaalselt räägid, saad “hoiatuse”, et niimoodi karjuda ei tohi (sic!) Kui kasutad tavapäraseid emotsionaalseid väljendeid, öeldakse, et nii ei räägita. No sellegipoolest peale hoiatust ütlesin ma veel mitu korda “see raibe” ja “see sitapea”. Ja ütlesin seda ikka täitsa mõnuga, näitamaks et mul on kama kaks igasugused õpetussõnad teatud teemadel ja ei ole vaja mingit emalikku/õpetajalikku hoiakut praktiseerida, sest selle tulemus on suur null. Ja kõige nummim oli muidugi see, et ma läksin jälle ja “võtsin tule endale”, olin täiesti kõrvaline isik aga kui ülemuse poolt absurdi hakkas tilkuma, asusin ka rünnakule. Täitsa tore, aga minu olek “mustas nimekirjas” kindlustus ilmselt veelgi :D

ps. krt… Val saigi rariteedi kätte ja nüüd eputab kõigi ees. Aga kui mina tahtsin, siis pold kusagil. Samas, eks ma aint foorumis üritasin ka :D

———————
Listening: Loona – La Vida

“Malfunction will be eliminated ASAP.”

Can the intelligence, even artificial, even unplanned… be a malfunction?

Kuidas inimestel peol olles ajataju kaob? Kuidas see võimalik on. Jah, tõesti, MINUL ei kao, sest see tähendaks ju, et ka kontroll on kadunud. Ja kuna minul ei kao, võin silmi punnitada küll ja mõistmatut nägu teha… Tund aega üle läinud, transporti sünnipäevalt koju pole ikka tellitud. Oeh, vahime siis Echelon Conspiracy´t senikaua…

ps. ahjaa Conan´i soundtracki tirisin kaa… mõnussss… ;)

Et siis eelnevale jutule lisaks. Ema oli raudpolt kindel, et minu teksti tsenseeritakse või miskit. Mina olin üsna kindel, et midagi ei juhtu. Isegi hoolimata minu lausest, et jah, olen satanist, jah minu kirjatükk kristlikus keskkonnas iseenesest ON provokatiivne mõne nurga pealt. Tema kukkus seal “tõde” kuulutama, mina lihtsalt ütlesin oma arvamuse ja ootasin vastastikkust respekti, muud miskit. Võõral territooriumil pole mul miskit plõksimist. 1:0 satanistliku lähenemise kasuks :D

• A rdi T edrekin: OK! Selle sissekande ma jätan alles. Ühe eelmise tegelase kirjamärgid kustutasin jah sest oli otseselt LÄBU.
  Aga kui sa räägid arukat juttu, jääb su sõnavõtt alles.
  Tervitades, Ardi.

Chill, peace… ;)

——————
Listening: Hayfa Wahbe – Bent Alwady

Oh jah, ema kaebas et üks kristlane ajab ta maruvihaseks. Muig, kuuke tagasi alles ründas satanismi ja kiitis kristlasi ja nüüd siis selline jutt. Oeh jah. Ma siis piilusin ka sinna mingi tegelase kodukale ja poetasin sõna sekka. Alumine siis minu tekst (esimene sissekanne oli lihtsalt otsa lahti tegemiseks küsimus, et kas “jumal päästab mu?” ;) :

• 392. Seda palvet v6id paluda ka siis, kui sa veel ei usu. Mina tegin nii. Ma uskusin kyll Jumalat mingil m22ral, aga ega ma aru ei saanud millestki. Sa lihtsalt otsusta uskuda ja lihtsalt palu seda palvet ja k6ik muutub. Sa ei taha ju k2ia pimeduses, kus sa praegu oled? Ma arvan, sa ei tunne end h2sti, sest sul on kuri isand, kes ei armasta kedagi. Kuid Jumal armastab sind ja see on hoopis midagi muud ja see on hea tunne. See ei ole see, et peab lootma endale ja uskuma endale, vaid k6ik mured saab j2tta Jumala hooleks, kes siis aitab. Ja k6ige t2htsam, et pole hirmu, et kuhu sa l2hed, kui sured. Ma ei ytle, et see on kerge tee, sest eks usule peavad j2rgnema ka teod, kuid Jumal aitab sind k6iges, kui sa Teda palud, mis sul vaja on. Ise ei suudagi inimene midagi.
  Tee seda ja proovi. Kohe peale palvet muutub su elu t2ielikult ja sinusse tuleb elu, praegu sa tunned end v2ga halvasti, ma tean.
  2009-03-27 04:37:20, A.,
• 391. KUID… selleks peab Jumalat uskuma. See eeldab hoopis teistsugust mentaliteeti, kui see üldiselt satanistidel on (mitte segi ajada saatanakummardajatega). Usk on kergelt absurdne teatud nurga alt, kuid jah tunnistan, usul on ka jõud. Ja mitte väike. Ainult et tänapäeval naljalt ei kohta usku, mis “suudaks mägesid liigutada”, inimeste vaim on lodev ja sõna ei maksa midagi. Ma pakun, et ma olen elu, kasvatuse, keskkonna ja muude mõjude sunnil muutunud selliseks nagu ma olen ning vaevalt, et “püha vaim” suudab mind “õigele teele” suunata/tõmmata/lükata. Ja minu jaoks on see õige tee tõepoolest jutumärkides, sest satanisti jaoks on püha tema ise. Idee järgi võib isegi kristlane sellest aru saada, et elu on püha ja lähim pühadus, mis inimesel selles kontekstis on, on tema enda füüsiline (ja miks mitte ka vaimne) keha. Igaüks tunneb oma keha, oma tahet, omi mõtteid. Ja see on palju reaalsem “siin ja praegu”, kui ükskõik milline abstraktne kehaväline mõiste. Ma olen ristitud (põhimõtteliselt sunniviisiliselt) ja seega on mu “kristlik patt” topeltsuur, kuid satanistina ei saa ma sest hoolida, sest “pole muud jumalat peale inimese enese”.
  Kuid okei. See kõik kõlab kergelt misjonäritööna ja ma ei tahaks seda teed jalge alla võtta. Ma ei tee teid maha (vähemalt mitte niisama lambist, põhjuseta), kuid samas eeldan, et ka mul lastakse olla (isegi kui minu tee on “vale”, on see minu valik ja minu vastutus).
  Ärge nähke vaeva vastamisega, eksirännakul nagu ma siia hetkeks sattusin ma siit ka lahkun, lootuses et mingeid drastilisi laineid või usk.ee stiilis raevupurskeid ei tekitanud.
  2009-03-27 04:21:18, suvaline satanist,

SUURELT: Kohe peale palvet muutub su elu t2ielikult ja sinusse tuleb elu, praegu sa tunned end v2ga halvasti, ma tean. ;)))

———————-
Listening: Evanescence – Lies

Perkele… Ma ei tohiks nii vaimustuses olla. See lõhnab kergelt fetishi järele…

ps. You have 666 tags. (praegusel ajahetkel;)

Btw, Sarah Connor Chronicles on muutumas fantastiliseks… Olgu see sõna antud kontekstis nii veider kasutada kui tahes :) Esiteks kogu see teema, et mängus on AI´d. Ja mitte ühe “mentaliteedi” esindajad, vaid suisa vastandrinnete osapooled. Ning teiseks see, et nad on tõsiselt intelligentsed ja arenemisvõimelused. Või oleks õigem öelda kohanemisvõimelised, sotsiaalselt. Viimases episoodis näiteks selgus, et John Connor oli “sulametallile” esitanud ettepaneku enda seltskonnaga liituda ja sai vastuseks EI. Ning kuna “inimeste allveelaeva” kapten oli T-800, siis ilmselt oli seda ettepanekut ennegi tehtud ning edukalt.

Kõik need küborgid on seal uudse ja huvitava positsiooniga. Nupud on malelauale asetatud 1000% huvitavamalt, kui senistes Terminaatori filmides. Esiteks Cameron, kes olevat unikaalne mudel, mille identifitseerimisega on teistel küborgidel raskuseid. Ta on mingite ebamääraste nõrkustega, mis võivad olla hoopis ta tugevuseks. Ta on nagu robot, mis mängib inimlikkusega tunnete ja tegude tasandil. Siis C.Weaver kui liquid, kelle eesmärk on jäänud tegelikult häguseks, kuid kelle käsi on mängus üsna igal pool, kus tulevikutehnoloogiaga (Skynet) pistmist. Ja siis John Henry, kes on “ajupesu” (format :c) saanud küborg ning kellele C.Weaver tahab õpetada selliseid asju nagu eetika ja moraal. VÄGA keeruline värk… ja VÄGA huvitav! Tuimasid ja ajudeta filmilikke tapja-röstereid siin nagu ei olegi…

Samuti sain oma “keskmisest tundlikemate tajudega” vist pihta, et naisküborg, kes saadeti ajas tagasi John Connorit kaitsma, võibki olla tegelik inimeste juht ja aju. Mis tekitab kohe uue küsimuse, et kas ta ikka saadeti või tegi ta ise sellise otsuse… Eks tulevik näita, mina olen oma spekulatiivse pakkumise teinud…

Sarjad on fantastilised, nendega saab minna sügavuti. Detailidesse. Mis “tõelistele fännidele”, kellele meeldib lihtsalt action, muidugi ei sobi… No sitt lugu et ei sobi, minu arust on ulmesarjad lahedad (kui nad vähegi ressurssidega tehtud on).

Keegi kusagil… kirjutas midagi… kaks korda sama reha peale astumisest… keegi noor. Laps praktiliselt. (Ma vist pean ikkagi tõele näkku vaatama ja lõpetama selle suhtumise, et väga noori inimese võib/tohib võtta suhtlustasandil enesega võrdsena, nad lihtsalt ei ole seda.) Aga et reha… Kirjutas et astus ilmselt teist korda sama reha otsa, suhetes. Ja sealt edasi oli vaid üks klikk (loe: samm), et jõuda mõtiskluseni seoses alaealiste hoolimisvõimest. Selle puudumisest. Või lihtsalt hoolimise eripäradest. Mina olen suur, vist. Kindlasti mingisuguste kiiksudega, aga üsna normaalsuse piiridesse mahtuv (kahjuks või õnneks). Ma ootan inimestelt igasuguseid MINU MÕISTES normaalseid reaktsioone. Ausust, mitte-valetamist, -salgamist… Isegi kui inimene teeb head nägu, aga tegelt on tal pohhui, siis see on minu jaoks tegeliku emotsiooni salgamine. Ja selliseid inimesi on jalaga segada, nii noorte kui “vanade” seas. Igatahes… reha… Mõtlesin, et… noored inimesed suudavad hoolida… enam-vähem vaid omavanustest. Hoolimine väljaspoole piirdub pahatihti vaid vanematega. Kõikidele ülejäänutele astutakse oma väikese roosa ketsiga lihtsalt peale ja pähe. Vajadusel! Elik: mingi aeg käitutakse täiesti normaalselt, vb isegi hästi või väga hästi… ja siis ühel hetkel käib mingi plõks ja lihtsalt situtakse teise inimese hing täis. Et on täiskasvanu? Et siis võib? Et täiskasvanuid peabki koinima, see on nende eksistentsi kogu eesmärk? Näiteks loodetakse midagi, mille lootmiseks tegelikku alust ei ole, saadakse millestki nõksa valesti aru, tehakse valesid järeldusi, mõeldakse valesse väravasse… ja siis kui tõde selgub, siis ollakse maailmakurjad, et kuidas kurat nii juhtus ja kes kurat on süüdi?! Ja süüdi on keegi teine (KUIGI… on äärmiselt intelligentseid noori, kes oma hormoonirallist hoolimata suudavad ka ajudega mõelda ja reageerida, samas võib see intelligents soodustada ka “tavalisest” 10x teravamaid ja effektiivsemaid torkeid).

Kuskilt just lugesin, et lapsed suudavad mõelda enam-vähem PRAEGUSE üle mineviku-võtmes, kuid nende jaoks on pea võimatu TULEVIKULE läheneda oleviku võtmes. St. nad ei suuda ette planeerida igast pisikesi igapäevaseid asju, a la panen kindad kätte, sest väljas on külm, nad pigem lähevad niisama välja, avastavad, et on külm ja lähevad tuppa tagasi, et kindaid võtta. Ehk siis: lapse mõtlemine on teistsugune. Ning olenevalt inimese arengust võib see “teistsugune” kanduda vägagi kaugele pupsikuikka ja vahest vb isegi täiskasvanu vanusesse. Mõned vanad mehed jonnivad enne surma ka nagu väikesed lapsed ;) Lapsed lihtsalt lähtuvalt ainult oma vahetust füüsilisest kogemusest ja alles selle põhjal reageerivad muule maailmale. Muu maailm on nö. “teise ringi” mäng… Ja siis mõnikord tahavad lapsed/noored maailmalt (suurematelt inimestelt) mingeid reaktsioone, mingit konkreetset käitumist. Ja on väga pettunud, kui nad seda ei saa. Isegi kui seesama noor inimene on ennem korduvalt üllatavat mõistlikkust üles näidanud, siis ühel hetkel “löövad hormoonid või noored geenid välja” ja ta esitab teistele nõudmisi, mis mõjuvad nagu jalaga vastu maad trampiva Väikese Müü tigetsemine. See lihtsalt ON nii naljakas. Ja nagu alguse poole mainitud, ma vist pean ikka tunnistama seda, kus on mu koht ja ka verbaalselt käituma nagu “suur inimene”. Minu senine “lähtu inimese enda tasandist, püüa suhelda keeles, mida ta mõistab”-taktika on ikka täiesti metsas. See tekitab üksnes probleeme! Tuleb irvitada või ohata avameelselt, et ohh jah, lapsed lapsed… ning sellega panna paika kogu edasise dialoogi raamistik/suhtumine. Muidu lihtsalt astud ikka ja jälle sama reha otsa.

Igatahes mõjub absurdselt “moraalne nõudmine”, et täiskasvanu peab loobuma oma kulude ja kirjadega millestki, ignoreerima hoolikalt planeeritud tegevust, vaid selleks, et üks noor inimene saaks oma tahtmise, kuna “ta tahab, kuna tal oli selline plaan”. Aga jah, heategudest ja vastutulemistest tekib üksnes probleeme. Oled nõus veidi aitama ja mis on tulemus? See, et sulle vajutatakse veel hunnik kohustusi kaela, mille täitmisest keeldumiseks sul nagu ei olegi õigust :) Oh jah, elu ja suhtlus on ikka keerulised :D Palju mugavam on maailma kombel kõike lõdvalt võtta, mitte hoolida ja vaid irvitada… Ise mitte midagi teha ja kui teised teevad, siis kritiseerida ja iriseda ja möliseda… Nii on (oleks) elu suisa lill…

btw, kell on 7:49am ja ma laekusin tund tagasi alles töölt… mõte lippab nagu noor sälg… kahtlane…

Spontaneous human combustion (SHC) is the alleged burning of a person’s body without a readily apparent, identifiable external source of ignition. The combustion may result in simple burns and blisters to the skin, smoking, or a complete incineration of the body. The latter is the form most often ‘recognized’ as SHC.

Spontaneous Human Combustion.

ps. MAANTEE – mure möödumist ja sellele järgnevat head aega.
LAPS – väga head õnne ettevõtmistes.

Jõudsin koju,töölesättiv naine säras vastu. Ignoreerisin. Siis 10min hiljem ütlesin, et ok, nüüd tuleme selle säramise teema juurde tagasi. Siis irvitas, et sattus mu Halensi lipikule… Ma tundsin kuidas kahest kõrvast üks punaseks läks, tegelt nohu tõttu põleb kogu pea nagunii kogu aeg :D Kui nummi… A noh… kas kusagil oli saladus või? Ei olnud, vot!