Noored satanistid ja murdepunkt…
May 31, 2009
by admin
Comments Off
Hakkasin mõtlema, miks ma “ei kannata” seda, et noored hüppavad sups “satanismi sisse” ja siis mõne aja pärast “sups välja”. Ilmselt esiteks seetõttu, et ma ise maa-elemendina olen äärmiselt stabiilne ning hingelisi asju väga kergekäeliselt ei muuda. Uusi asju (näiteks uusi bände ja muusikastiile) võib ligi krabada, kuid vanadest “lihtsalt niisama” loobumine ei tule kõne allagi. Ja jutt mingist “ammendumisest” ja seetõttu “oma arengus edasi minekust” on minu jaoks suur BS! Selleks, et edasi minna, ei pea olnut endalt lihtsalt seljast viskama, nagu uss nahaga teeb. Vabandust, kuid minu jaoks on see lihtsalt teatud nõrkuse/selgrootuse tunnus. Ehkki noorte puhul (kahjuks?) seletatav. Noor on arenev, noor otsib oma kohta. Otsib, leiab, katsetab, süveneb, imeb endasse… meeletutes kogustes… muutub teataval määral pädevaks… Ja siis on oht, et tüdineb, sest afekti enam ei teki. Lähtuvalt oma kogemustest MVO asutaja ja juhatuse liikmena selle asutamise hetkest alates, luban ma omale seisukohta… reaalselt mitte midagi arvata (tuim neutraalsus). Inimestest, kes tunnevad ükskõik millisel määral huvi satanismi vastu, kuid on vanuses alla 20 eluaasta. Sest olgu jutt milline tahes (või minugipoolest ka teod jutu kõrval), aastate möödudes ei jää sellest suurt midagi järele. Enamasti, kuid mitte alati. Õnneks. Üks inimene kümnest ei ole samas kohe kindlasti piisav, et suhtumist muuta. Samas, tulles tagasi selle mõistmise osa juurde. Kui puberteet hakkab seljataha jääma, siis üritatakse joont tõmmata. Nö. mineviku ja tuleviku vahele. Distantseeruda oma lapsepõlvest ja “lapselikest” asjadest. Sest sa ju ei saa ometigi olla täisväärtuslik, kainelt mõtlev ja ühiskonna poolt aktsepteeritud täiskasvanu, kui omad oma mõtlemisaparaadis “lapsepõlve taaka”. Mina näiteks luban omale iga kell lapselikkust, vabalt. Ilma selleta oleks ma nagu robot, hingetu. Selle joonetõmbamisega aga kaasneb satanisti puhul ka eesliide ex-. (Üsna samad põhjused, miks liigagi paljud pikajuukselised hevikollid peale sõjaväge enam lõnga tagasi ei kasvata, imo.) Seda ei juhtu nähtuste puhul, mida ühiskond üldiselt “normaalseks” peab või mida arvatakse seda normaalseks pidavat. Satanism aga on jätkuvalt “ebanormaalsus”, lapsik protest, kriminaalsus jne jne jne. Taunitav ühesõnaga. Noor inimene, kes tunneb ühel hetkel vajadust kuuluda täiskasvanute sekka, millest tal nagunii pääsu ei ole, peab loobuma kui mitte kõigest, siis enamusest sellest, mida seesama täiskasvanute maailm oma liikmete jaoks mitte-sobivaks peab. Kellele ikka meeldiks avalikult ja uhkelt olla “kiiksuga”, “fetishiga”? Nojah, minusuguseid välja arvates… Aga ma olen ju ebanormaalne juba esmasest ideest lähtuvalt, kuivõrd pean end satanistiks :D Ka võib siinkohal küsida, et mida kuradit ma üldse virisen, las inimesed teevad, mis inimesed tahavad. Õige. Aga lähtuvalt oma vabatahtlikust positsioonist MVO´s leian ma endal olevat kohustuse teataval määral hoolida ka satanismi arengust Eesti Vabariigi territooriumil. Üsnagi samadele ajenditele toetudes, nagu riigihärrad ja/või sotsioloogid hakkavad avalikult muretsema Eesti rahva iibe teemal, kui sündimus kriitiliselt langeb. Seega, nagu Eesti riik hoolib oma järelkasvust (sündimusest), nii peab teatud kontingent sataniste muretsema ka satanismi “uute generatsioonide” pärast. Vastasel juhul on kõigel vaid üks tulem: LÕPP ja kogu kupatus seega üsnagi mõttetu… Väga võimalik, et siin on kuskil mõni loogikaviga, aga lähtuvalt sellest, et inimesed on erinevad koos oma arusaamade ja seisukohtadega, siis lubagem endale olla paindlikud… ja subjektiivsed muidugi.
Igatahes… you cant lean on young satanists, as they will be no-more… mostly.
- ps. Vidin ja jubin on küla peal… ja soovisid transporti alles kell 3:00am. Häirivalt hilja peaks mainima…
—————-
Listening to: Ayria – Infiltrating My Way Through The System (Steril mix)
via FoxyTunes



