Erotic Blogz

Erootika, SM, bondage ja fashion‘i huvilistele mõned lingid, mis hiljuti orbiidile on sattunud ja uudistamist väärivad imo:

NIGHTMARE BRUNETTE

THA CHIPSTA

ART OR PORN

IMAGE ATTIC

EASILY AROUSED

DEEPER VALLEY

ps. ja kõige ludrim lasti tööl lahti, päevapealt. Hakkas koondamiste nädalal oma tööaega dikteerima ja ei ilmunud kohale (ilmselt kuna oli VAJA töögraafikust valesti aru saada, kuna mingi joomapidu "tuli peale"). Nojah.

————————
Listening: Leaether Strip – We Will Follow

messy::..

…it feels messy… inside…

Liiga palju imelikku muusikat, liiga palju imelikke pilte…

…liiga palju internetti ja hinge tagumiste nurkade paotamist…

ps. Holy mother of cow (või kuidagi nii). The Heart Is Deceitful Above All Things I want it!!! Ja juba tirin muidugi. It’s a really fucked up shit!

———————-
Listening: Leaether Strip – Dying To Live

Punish Me [youtube]

German movie Punish Me

Okulta

Üllatav, kui paljud inimesed, kes on enda jaoks satanismi avastanud, hakkavad sellest "okultistlikke väärtuseid" otsima. Ei, valetan… inimese olemust teades ei ole see üldse üllatav. Müstikavajadus on meisse suuresti sisse kodeeritud. Pigem paneb kumu kergitama see, et ehkki satanismis (ratsionaalses) ei ole kohta "vaimumaailmale" ja seda ka suht esmase asjana materjalides välja öeldakse, võib tajuda, kuidas inimesed otsivad võib-olla alateadlikult, satanismist midagi suuremat kui nad seda ise on. Ehkki satanism ongi Inimene, ilma igasuguste lisade ja täienduspakettideta (a la tüüpreligioonide pakutavad jumalakujud, ühiskondlikud moraali- ja eetikareeglid jne.). Väga vähesed inimloomad rahulduvad sellega, mis nad ise on, elik tuimade faktide ja isiklike kogemuste poolt pakutavaga. Olemas on see, mida saan oma meeltega reaalselt tajuda, äärmuslikel juhtudel suisa AINULT see, mida on isiklikult tajutud, pannes kahtluse alla isegi selle, mis jääb horisondi taha ja selle, mida on keegi teine kogenud.

Mis on satanistlikes rituaalides sellist, mis inimesi tõmbab, eriti nö. noviitse? Müstika! Salapärasuse aura. Alateadlik soov teha tegemist millegi suuremaga, kui üksikisik. Ma arvan, et enamus uudishimulike on oma esimese sammu sel ajendil teinud ning sellest ka hilisem ninakrimpsutamine ja "väljakolimine". Jah, igaühele ei istu (anti)religioon, mis tõesti 24/7 tiirleb ainult inimese ego ümber ning välistab kõik võimalused kus põhjust ja vastutust kannatab kellelegi/millelegi muule delegeerida. Teistlik/religioosne lähenemine aga kaudselt sinna suunas selle palli lööb.

Ma muutun enamasti üsna ebalevaks, kui minu juurde tullakse küsimustega, mis puudutavad okultismi, maagiat, rituaale. Eriti kui kontekst on satanistlik. Ma küll ei eita maagiat, kuid minu jaoks on see midagi isiklikku, millest mul pole mingit huvi rääkida. Ma ei tea, kust ma olen saanud selle kiiksu, et maagia on inimese peas ja hinges (jah, hinge jaatan ma ka). See tähendab, et maagiliste toimingute sooritamiseks ja soovitud tulemuse nägemiseks on vaja inimese mõtet, tahet, pühendumust, fantaasiavõimet… Abstraktseid asju, mitte ristteed, kuufaase, viirukeid ja grupilist mantrat. Mingil põhjusel arvan, et üheks mõjutajaks on muinasjutt Jeesusest, kuidas ta TAHTE abil maailma mõjutas… Ning lapsepõlves loetud artiklid psühhokineesist ja telepaatiast. Nende jaoks ei ole vaja atribuute, on vaja teatavaid vaimseid kvaliteete.

Kuid mida vastata küsijatele? Küsijatele, kes ilmselgelt tahavad satanismi ja okultismi tugevalt siduda? Kuid kes samas on vägagi mõjutatavas otsingute staadiumis. Iseenesest oleks asi lihtne, mu loomus on selline, et ma ei soovi inimesi mõjutada/allutada, ei soovi reostada teise inimese loomulikkust iseenda elu jooksul kujunenud arusaamadega. Ma ei soovi kellelegi alluda, ega soovi erilise innuga kelleski ka minusuunalist allumist süvendada. Allumine ja alandlikkus on asjad, mida satanist peab VÄGA kriitiliselt võtma. KUID… "ametikoht" siiski nõuab teatavat sõnavõttu. Seni olen rääkinud ainult nii palju, kui hädapärast vajalik, suunates inimesi ise uurima ja lihvides üksnes kõige teravamaid nurkasid, mis nende mõtlemises on tekkinud. Sellise inimese vastu ei teki austust (minu vastu st.). Austatakse neid, kel on oma "rusikaga lauale"-arvamus. Isegi kui see on küsija seisukohaga vastuolus. Aga no mida sa teed, minu jaoks on räigelt vastik teisele inimesele oma arvamust ükskõik, millise meetodiga peale suruda (ja inimese loomuses ON enda sõna maksma panna)! Tulemus… nad ei küsi minu käest rohkem ja libisevad vaikselt nende "hõlma alla", kel on paindumatumad (konkreetsemad) seisukohad.

Maailm on… well… mitmetahuline… ei ole mustvalge… Inimesel, kes on võimeline mõistma mõlema või kõigi osapoolte ajendeid, on meeletult keeruline ÜLDSE mingit õige/vale seisukohta võtta. Aga vaid üht osapoolt aktsepteerida ja teiste suhtes silmad/kõrvad kinni pigistada tundub ka rumal. Objektiivsuse kontekstis. Ometigi otsitakse "kleepumiseks" just neid inimesi, kes on omale eesmärgiks võtnud vaid "ühe tõe järgmisise"… Kahju.

——————————–
Listening: Spetsnaz – To The Core

Hanging… [pic]

tiktak, tiktak… ja surm on jälle lähemal…

Kui mul tekib apaatia ja vajadus kõike eemale tõugata, on mul vähemalt maailm, kuhu "ära kaduda". ST universe. Panin kaheksa giga jagu koomikseid tirima, filmidest jäi vist väheks.

Mul puudub igasugune huvi netti kirjutada, igasugune huvi teha ükskõik mida… striimist sikutatud kolm filmi ootavad desktopil juba ööpäev oma järge [Open Graves, Star Runner, Virtuality]…

Kirjutasin, sahtlisse… aga ka see tüütas ära, suht ruttu… tahaks alkohoolseid jooke manustada, aga neid ei ole…

ps. lokaliseerimine kaablikanalites imeb, nagu internetiski! Programmid, mida pakutakse baltikumile, ei ole see, mida ma TEGELIKULT näha tahan! Vihje: Foxides on juba eesti reklaamid vahepeal. IMEB!!!

pps. nägin poes ruudulist, ahvatlus… raha pole… aga karta on et ahvatlustele tuleb järgi anda… kui need ei sisalda… well… suhteid…

Nite as it is..

Night as it is… dark and cold… and wet.. Hääled öös, sõnad öös… Suitsuta, sest raha ei ole… Tööl sosistavad ja sosistavad, koondavad kohe-kohe… kedagi… Wonderful… Olen täheldanud, et seda kiputakse tegema miskipärast sügiseti, just enne talve, kui üürikulud lakke kargavad…vb selleks, et suvel tööd vähem, kuue kuu palgad väiksemad, koondamisrahad seega ka? Bürokraatia mu kallis lits, s… v…

"…your body’s the perfection.
your skin is a sin.
to fuck you means to know you.
your heart is fucking cold…
"

———————————-
Listening: BlutEngel – Goddess of Lies

Arstid… uff!

“Minge palun oma perearsti juurde ja laske vererõhku mõõta, et saaks praeguse mõõtmisega võrrelda…”

Uff… ma olen sündinud kõrge vererõhuga, see on mu loomulik osa! Ja mul ei võta silme eest mustaks, kui järsku püsti tõusen!
Aga see kui haamriga põlve pihta pannakse ja ma pole võimeline oma keha kontrollima (liikumatuna hoidma), see ajab närvi :D

ps. lugesin Aju pakutud kaheksa aasta vanust Rein Taagepera sõnavõttu Venemaa tükeldamise teemal. Suutis õrnalt uut (vana?) infot pakkuda. Näiteks et Venemaa rahvastik on enam-vähem kõigest 50% NL’i vennasrahvastest. Ja tekitas mõtte, et huvitav, kuidas nüüd, kaheksa aastat hiljem, see tekst välja näeks…

pps. ok, uneaeg kukkus, tibi las organiseerib end ise Sinise debüüdikontsalt tagasi, mul on aeg punktiks pugeda, 7h pärast peab end juba voodist välja peksma.

———————–
Listening: BlutEngel – Born Again

Ohh jah…

Unehäired. Pole sittagi maganud kaks ööd. Nagu mingi pildi ette viskab, nii ärkan üles. Ja niimoodi öö otsa, iga paari tunni tagant. Suht nõme… Aga vähemalt MINGI kaadri ikka ette annab, muidu oleks "täitsa jama". Miski "suhe" arenes, päris huvitav tšikk oli (tundus et oli "kampsun", kunstikalduvustega), alul puges niisama lambist kaissu kerra (ja mina muidugi oskan sellistel puhkudel ainult ühte moodi käituda), siis tõmbus hiljem hirmunult minust eemale, kui selgus, et ma olen "rõngastatud"… Mingi paaripäevane keiss mahtus unenäosse ära suisa. Ja siis ärkasin hetkeks üles ja ainus mõte, mis peast läbi käis (naise liigutamise peale voodis), et ära üritagi, kasvõi kogemata, mu "teist suhet" tuksi keerata. Ja magasin edasi :D Üldiselt mulle meeldib "sealpool" selliseid "kahtlaseid tegemisi, kahtlaseid olemisi" näha, läbi mängida (seejuures emotsionaalseid, mitte seksuaalseid!). See tekitab kuidagi imeliku veidra tunde, mis jätkub veel pool päeva ka reaalses maailmas. Teed oma igapäevaseid toimetusi, aga samas surised sisimas mingis imelikus uimas, nagu oleks salaarmastuselt keppi saanud või miskit :D
Huvitav kas ma homme saan normaalselt magada… Sellised poolunes-poolärkvel tiksumised hakkavad varsti tervist ruineerima…

Swedbank helistas ja hakkas nii mesikeelselt kahtlast kuldkliendi juttu rääkima. Et kuna olen kuldklient, siis oleks häääästi kasulik (võib-olla), kui ma ka kuldkrediiti omaks :D Nojah, selle ainus kasutegur, mis hetkel pähe kargab on idee, et ei pea enam avanssi küsima, saan oma harvad rahalised kitsaskohad kuu lõppudes ilma töökohalt miskit lunimata ületatud.

ps. +see annab vist võimaluse PayPal teha ja eBay’d naise tahtmistest sõltumatult kasutada :D Oh seda elukest eksole…

Melancholia Dolorosa

Kuna mu tutvusringkond on suhtleliselt väike, siis juhtub haruharva, et mu lähedusest surm mööda hiilib. Kuid vahel seda siiski juhtub. Kusjuures "äärealad" on seni üsna puutumatuks jäänud, surma viimased sõbralikud hingused viisid isa, vanaema ja kaks vanaisa. VÄGA lähedalt. Kuid kui juba need surmad ei suutnud mind "hingepõhjani loksutada", siis vaevalt et kaugemad minus ÜLDSE mingit reaktsiooni esile suudavad kutsuda. Sellegipoolest tekkis mul huvi tunda, aru saada. Aru saada emotsioonidest, ajenditest… Uff, mul on ikka vaja mängida selliste asjadega. Eriti arvestades, et aeg-ajalt kipub mu empaatia trikke tegema, sukelduma sügavamale, kui õhuvarud lubaks.

Veider tunne… sekundiks suutsin ma ennast ehmatada. Püüdsin koorida oma isikult vähemalt kümmekond aastat ja näha maailma nii, nagu näevad seda noored (minu perspektiivist noored siis). Tunda maailma nii, nagu tunnevad noored. Nagu tundsin ma ise, nagu ma ise noor olles nägin teisi noori inimesi maailma tajuvat. Pole eriti tark tegu KÕIKI võimalike spekulatiivseid tundeid korraga enda sisse lasta :) Hetkeks olin ma ka justkui valiku ees, teha samm või mitte… lõigata või mitte… rippuda või mitte… Samas pole ma oma enesehaletsusest hoolimata kunagi kedagi teist süüdistanud. Pluss vahelduva eduga esile kerkivad masohhismihood tagavad selle, et jään ellu, sest surm oleks lihtne lahendus ja tõeline piin on hoopis edasi elada…

Kuid ikkagi seista seal äärepeal, PEAAEGU tunda tuult vastu nägu puhumas, PEAAEGU tunda seda valu, mis hinges valitseb… Brr… Sellest empaatiast lendasin ma igatahes selg ees välja. Liiga lähedal oli see tunne, samasugune mis kunagi ammu tekkis mul siis, kui ma kartsin kööki minna, sest seal oli terve hunnik teravaid nugasid, millega sai endale igast asju teha…

Ja samal ajal tunnen ma endas raevukat viha, noorte vastu, kes ei suuda end kontrollida. Mul on eluaeg hulludega mingi probleem olnud, sest nonde irratsionaalsus ja loogikavabadus (minu perspektiivist) jooksutab mul mõistuse kokku ja ma hakkan tahtmatult "mässama". Ja noored inimesed, kes ühel hetkel lülitavad loogika välja ja kulgevad üksnes hetkeemotsioonide (melanhoolia?) najal, on üsna hullu definitsiooni lähedal… Minu jaoks…

Tänase päeva soovitus: ÄRA VAATA PIMEDUSSE, KUI SA POLE VALMIS SELLEKS, ET PIMEDUS VÕIB VASTU VAADATA.

——————————-
Listening: BlutEngel – In Winter